4. ALASKA MALAMUUT.....................................................................10 5.LUGU ALASKA KELGUKOERAST BALTOOST........................... 11 Alaska kelgukoerale Baltoole on püstitatud isegi kaks mälestussammast: üks New Yorgis, teine Nome'i linnas. Selles linnas puhkes kord kohutav taud. Oli kiiresti vaja haigusevastast vaktsiini. Lennukeid seal tol ajal ei olnud. Nome'i linna lahutas päästvast arstimist mitmesajakilomeetrine jää ja lume alla mattunud radadeta kõnnumaa. Saadeti teele mees ainsa võimaliku liiklusvahendiga - koerarakendil. Paukus 50° -ne pakane ja möllas lumetorm. Teiste ees jooksis rakendi juhtkoer Baltoo. Teekond kestis peaaegu puhkuseta viis ööpäeva. Joosta oli ränkraske. Nõelteravad jääkristallid tungisid valutavatesse käppadesse, hanged olid väga sügavad. Rakend jättis selja taha verise raja - koerte käppade all polnud enam kübetki nahka. Sellise hinnaga tõid tublid koerad vaktsiini
ei suuda sinna edukaks võitluseks piisavas koguses üksusi ega relvastust kohale toimetada. 1953. aasta novembris jõudsid langevarjude abil piirkonda esimesed prantslaste üksused ning asusid seda kindlustama, jättes ümbritsevad mäed Viet Minhi kätesse. Lõks oli üles seatud ja liialt enesekindlad prantslased, kelle ainsateks varustajateks olid lennukid, jäid oma võitu ootama. Vietnamlased kulutasid kuid oma meeste toomiseks läbi radadeta vihmametsa. Ligi 200 000 vietnami töölist said hakkama võimatuga ja vedasid suurtükid looduslikest takistustest hoolimata omal jõul kohale ning paigutasid need läbimatutesse koobastesse Dien Bien Phud ümbritsevates mägedes. Lisaks kogusid
annaabi.ee 
