resorbeeruvad läbi soole limaskesta verre. Monooside imendumine toimub suhteliselt kiiresti ja on peensoole algusosas praktiliselt lõppenud. Imendunud monoosid (nende põhimassi moodustab glükoos, sest enterotsüütides toimub teiste heksooside teatud osa metaboliseerumine glükoosiks) satuvad värativeeni kaudu maksa. Metaboolsete reaktsioonide tulemusena maksarakkudes lülituvad ka teised monoosid (galaktoos, fruktoos) glükoosi metaboolsetesse radadesse. Glükoos on keskne süsivesinik organismis: * glükoos lahustub väga hästi vees * vaba glükoos on organismis keemiliselt suhteliselt inertne, st tema muundumine toimub vaid ensümaatiliselt ja seega on kontrollitav * ta on "põhikütus" enamike organismide ja organite jaoks * glükoos läbib piisava kiirusega hematoentsefaalset barjääri tagamaks ajukoe energiavajaduse * ta on praktiliselt ainus arvestatav "kütus" ajukoe (aju kasutab ööpäevas 110-130 g glükoosi),
(shoot me) 11.)Milline erinevus on substraatsel ja pmf põhisel ATP sünteesil? Glükolüüsi protsessis toimuv ATP süntees erineb ATP sünteesist mitokondrites ja kloroplastides (ei osale prootonite kontsentratsiooni gradient kahel pool membraani) ja kannab nime substraatne fosforüülumine (substraadi oksüdeerumine ja kõrge energiaga sidet omava vaheühendi kasutamine ATP sünteesiks). Glükolüüsi käigus moodustunud püruvaat võib lülituda anaeroobsetesse oksüdeerumise radadesse (alkoholkäärimine, piimhappeline käärimine jne) või liikuda mitokondritesse, kus toimub edasine püruvaadi aeroobne oksüdeerumine püruvaadi dehüdrogenaasse kompleksi poolt ja tsitraaditsüklis. 12.)Mis põhjustab elektronide liikumise mitokondriaalses ETA-s, nimetage peamised elektronide transpordis osalevad valgulised kompleksid.: Elektronide liikumisel NADH/FADH2 lt hapnikule iga vaheülekandja kõigepealt redutseerub omandades elektroni
Siia kuuluvad näiteks glükolüüsi tulemusena tekkinud püruvaadi metabolismirajad. Ühe glükoosimolekuli metaboliseerimisel fosfoenoolpüruvaadiks (PEP) genereeritakse 2-st ADP molekulist 2 ATP-d ja moodustub 4H+ + e- paari. Fermenteerimise käigus käigus moodustuvad fosforüleeritud vaheühendid ja koensüümid (trioosfosfaadid, NADH/NAD +, ja ADP/ATP) suunduvad paljudesse teistesse metaboolsetesse radadesse. Hapniku ja erinevate lämmastikühendite hulk määrab, milline energiagenereerimise süsteem käivitub: Aeroobsetes tingimustes on represseeritud geenid, mis kodeerivad nitraadi reduktaasi, fumaraadi reduktaasi ja teisi reduktaase ning toimub ainult aeroobne hingamine. Hapniku puudumisel, kuid nitraadi olemasolul on aktiveeritud ainult nitraadi reduktaasi geen. Samas on teiste lämmastikühendite reduktaaside geenid inaktiivsed toimub nitraatne hingamine.
annaabi.ee 
