Luulekogu räägib isamaast ja selle muredest ,,Täie jõuga ma rusikas pean hoidma käe" Täie jõuga ma rusikas pean hoidma käe peos on kodumaa muld. Läbi pimeda öö trepiastmeid ei näe. Kas peaksin tegema tuld? Trepp keerleb ja keerleb aastakümnete seas. Ta on tohutu pikk. Igal korrusel seisavad mitmes reas koduuksed ja igavik. Kaugel kliriseb taevas, pikk tali on ees, tuules tahm on ja ving. Küll kõigega harjuks, kui ei rabeleks sees ühtelugu see hing. Jaan Kaplinski on öelnud: ,,Viivi taevast-vaatav-pilk ei näe enam pilvi, lilleaedu, raugeid poeetilisi nägemusi, vaid maailma tema muredes, valudes ja ajaloos. Selles maailmas on koht ka Eestil, kodupaigal, Tallinna mererannal ja Tartu bussijaamal. Selles ajaloos on koht ka elulool, inimese saatusel, soovil elada, armastada, luuletada, olla." J. Kaplinski väitis, et Luige luules on väga rohkelt mitmust Nt "Põliskevad ,,Elujoon"
,,Istume laua juures", ,,Majaraamat", ,,Viina voolab karahvini suust", ,,Täie jõuga ma rusikas hoidma pean käe". TÄIE JÕUGA MA RUSIKAS HOIDMA PEAN KÄE, peos on kodumaa muld. Läbi pimeda öö trepiastmeid ei näe. Kas peaksin tegema tuld? Trepp keerleb ja keerleb aastakünete seas. Ta on tohutu pikk. Igal korrusel seisavad mitmes reas koduuksed ja igavik. Kaugel kliriseb taevas, pikk tali on ees, tuules tahm on ja ving. Küll kõigega harjuks, kui ei rabeleks sees ühtelugu see hing. Jaan Kaplinski märgib: ,, ,,Rängast rõõmust" lõpetab midagi. Ei tahaks öelda, et luule. Juri Lotmani mõtet edasi arendades võiks öelda, et proosa on kõige keerulisem luule vorm. [---] Luuletaja käed on siin nii kõvasti rusikas ja hambad ristis, et rohkem enam ei saa. Peab haaret lõdvendama.... [---] Nii on Viivi muutumine proosakirjanikuks omamoodi seaduspärane. Kui "Rängast rõõmust" on
sellega seondus talle Magdaleena ja see oli ebameeldiv, kuna ta nüüd Hiiega oli - Leemet ja munk vaidlesid kergelt kristluse ja metsa elu üle, üks kiitis üht ja laitis teist ja vastupidi, kuniks naasis tuuletark ja noored endaga onni kaasa kutsus, seal olid tuulesõlmed, iga köie küljes üks tuul, mida tuuletark merel kinni püüdnud oli, ta tutvustas oma tuulekogu - vanaisale pani ta kotti kaasa 10 tuult, kotti selleks, et need end lahti ei rabeleks - järsku kuuldus õuest kisa, munga laul oli ajanud naabrimehe üles ja vihaseks, ka naabrimehe Hörbu tütar oli kloostrisse läinud nunnaks, mis meest väga ärritas, vanamehed kirusid oma lapsi ja olid nukrad, et nad sellise valiku teinud olid - Leemet ja Hiie lahkusid tagasi vanaisa saarele 24. - saarele tagasi jõudes nähti esiti võõrast paati, Hiie tundis selle kohe ära, see oli Tambeti oma, tüdruk sattus paanikasse ja tahtis Leemetiga mujale põgeneda, ka Leemetis oli väike
annaabi.ee 
