erinevused taimede kõrgusest ja määrab nende kasvu iseloomu. Maapealsele rindelisusele vastab maa-alune. Ka seal eristatakse mitut rennet- I- Puude juures; II põõsaste juured; III- rohttaimede ja puhmaste juured; IV- kõdu. Rinnete ulatust mõõdetakse maa pinnast kuni juurte maksimaalse sügavuseni.. Mikrotsönoos- taimekoosluse väikesepinnaline osa, mis moodustub koosluse mitmest omavahel ökoloogiliselt tihedas seoses olevast sünuusist. M . on n: turbasammalde jm.rabataimedega rabastumiskolle siirdesoometsas. Suurem osa metsa ja niidukooslustest koosneb mikrotsönoosidest. M. esinemine on seotud erinevusest nende vertikaalstruktuuris. Mikrogrupeering- horisontaalstruktuuri osad ühe rinde piirdes. N. ühes ja samas tammemetsas on taimkate erinev. 54. Kontiinum-(lad.continum- pidev, katkematu)pidevus. taimkattel eristatakse topgraafilist, taksonoomilist ja ajalist kontiiniumit. 1)topograafiline kontiinum- taimekoosluse piiri on looduses hajusad, kooslusi eraldab alati kitsam või
tehnogeenne migratsioon keemiliste elementide migratsioon inimtegevuse tagajärjel. Mikrogrupeering horisontaalstruktuuri osad ühe rinde piirides. Näit. ühes ja samas tammemetsas on taimkate erinev. Mikrotsönoos taimekoosluse väikesepinnaline osa (osakooslus), mis moodustub koosluse mitmest (kuid mitte tingimata kõigist) omavahel ökoloogiliselt tihedas seoses olevast sünuusist. Mikrotsönoos on näiteks turbasammalde jm. rabataimedega rabastumiskolle siirdesoometsas. Suurem osa metsa- ja niidukooslustest koosneb mikrotsönoosidest. Mikrotsönooside esinemine on seotud erinevustest nende vertikaalstruktuuris. Mimees organismi kaitsekohastumuslik sarnanemine mittesöödava esemega, nt. kiviga, kuivanud lehega, taimeosaga jne. Mimikri mittesugulaslikel loomadel looduslikus valikus kujunenud kaitsekohastumuslik sarnasus. Bates'i m.
Katvus e. dominantsus s.o. ühe taimeliigi isendite maapealsete elusate osadega hõivatud pindala ja prooviruudu pindala suhe väljendatuna protsentides. Horisontaalstruktuuri tähtsamateks osadeks on mikrotsönoosid ja mikrorühmitused. Mikrotsönoos taimekoosluse väikesepinnaline osa (osakooslus), mis moodustub koosluse mitmest (kuid mitte tingimata kõigist) omavahel ökoloogiliselt tihedas seoses olevast sünuusist. Mikrotsönoos on näiteks turbasammalde jm. rabataimedega rabastumiskolle siirdesoometsas. Suurem osa metsa- ja niidukooslustest koosneb mikrotsönoosidest. Mikrotsönooside esinemine on seotud erinevustest nende vertikaalstruktuuris. Mikrogrupeering horisontaalstruktuuri osad ühe rinde piirides. Näit. ühes ja samas tammemetsas on taimkate erinev. Endla Reintam, 2008/2009 36 Mikrotsönoosid ja mikrogrupeeringud moodustavad taimkatte mosaiiksuse.
annaabi.ee 
