toksides. Kuuleb teda iga ilmaga. Paigalind, kuid septembris ja oktoobris võivad esineda ulatuslikud hulguränded põhilevilast lõuna poole. Leides hea toidulaua võib tervelt puult koore maha raiuda. Peamiselt toitub mardikatest, hävitades väga suurel hulgal üraskeid, vähem sööb sipelgaid. Pesitseb Eestis peamiselt vanemates valgusküllastes männikutes ning leht- ja segametsades, sageli raielankidel või nende läheduses ja muudel servaaladel nagu rabaservad, jõeäärsed jm. (Linnumääraja, 2015) Pilt 36. Musträhn (Dryocopus martius), (Autor: Jaak Põder), 2007 Pilt 35. Musträhn (Dryocopus martius), (Autor: Kerli Neljas), 2015 2.4.9.3. Laanerähn (Picoides tridactylus) Minu vaatluse põhjal laanerähnil ülemine kehapool on must-valge. Alumine kehapool on valge ja mustade triipudega. Pea on samuti must-valge, kuid pealagi on kollane
Kasutamine: looduslikel niitudel ja karjamaadel söövad loomad teda rahuldavalt. 46 SOO-PIIMPUTK Peucedanum palustre ; nimi on tuletatud kreekakeelsetest sõnadest peuke kuusk, danos kuiv (nähtavasti taime lehetipmete sarnasuse tõttu kuuse okastega. Palustre (lad.k.) soo, soos kasvav. Sugukond sarikalised. Kasvukoht: madalsood, siirdesood, lodumetsad, rabaservad, märjad niidud, järvede kaldad. Soo-piimputk on 50-120 cm kõrge niiskuselembene püstpüsik. Vars on vaoline, seest õõnes, alusel lillakas. Lehed paljad, üldkujult lai-kolmnurkjad, viimase järgu sulglehekesed on lõhestunud lineaalseteks, lehekeste tippudes on valkjas oga (hea eristamistunnus!). Varre tipus liitsarikas, läbimõõdus 5-10 cm, õied väikesed, valged. Õitseb juulis ja augustis, viljad kaksikseem-nised levivad ka vee kaudu.