mõnedest estitest tekkida väga mürgised ained.*Amiidid on tahked, tavaliselt värvusetud ained. Paljud amiidid on mürgised, kahjustades eeskätt maksa. *Karbonüülühendid on ühendid, mis sisaldavad karbonüülrühma ehk süsinikku, mis on kaksiksidemega seotud hapniku külge. Dihapped on looduses üsna levinud. Lihtsaim neist etaandihape ehk oblikhape HOOCCOOH. On mürgine aine mida leidub spinatis, hapuoblikas, rabarbris mitte küll ohtlikes kogustes. Oblikhapperikaste toitude tarvitamine vähendab organismi kaltsiumivarusid ning soodustab neerukivide tekkimist. *Aldehüüdid on keemilised ühendid, mis sisaldavad funktsionaalse rühmana aldehüüdrühma (-CHO). Selline järjestus tähendab, et hapniku ja vesiniku aatomid pole omavahel seotud (erinevalt alkoholist (R-OH)). *Aminohapped ehk aminokarboksüülhapped on keemilised ühendid, mis sisaldavad funktsionaalsete rühmadena nii aminorühmi kui ka
Nõges. Etaanhape(äädikhape) atsetaat. Igapäevaelus kõige tuntum ja kasutavam karboksüülhape. Ei ole mürgine. Veiniäädikas. Tööstuses lahustina, keemiasaaduste valmistamiseks. Veevaba külmub +16oC juures, moodustab jäätaolisi läbipaistvaid kristalle (jää-äädikhape). Rasvhappedlooduslike rasvade koostises olevad monohapped (paaris arv süsinikke). Küllastunud ja küllastumata, hargnemata süsivesinikahel. Etaandihape(oblikhape; HOOCCOOH)mürigne. Spinatis, hapuoblikas, rabarbris. Soodustab neerukivide teket. Benseenkarboksüülhape(bensoehape) aromaatne hape. Benseeniring. Valge, kristalne, kasut keemiatööst, toiduainetööst säilitusaine. Piimhape(2-hüdroksupropaanhape) lihaste suure koormusega töötamisel Õunhape(hüdroksübutaandihape) puuviljades, marjades Viinhape(2,3-dihüdroksubutaandihape) kaaliumvesiniksoolana veini laagerdamisel (viinakivi) Sidrunhape(2-hüdroksü-1,2.3propaantrikarboksüülhape) sidrunites, puuviljades, marjades.
Valem: CH3COOH 7. Sipelghape- terava lõhna, ärritava toimega mürgine vedelik. Kasutatakse: keemiatööstuses.mesinikud kasutavad sipelghape kahjuritõrjeks. Leidub kõrvenõgestes ja sipelgas. Valem: HCOOH 8. Bensoehape (benseenkarboksüülhape)- aromaatne hape. Kasutatakse keemiatööstuses,toiduainetööstuses säilitusainena, rögalahtistav vahend. Valem: COOH 9. Oblikhape- mürgine aine, ei lahustu vees. Leidub spinatis, hapuoblikas, rabarbris. Valem: HOOCCOOH III. Estrid.: 1)valemite (lihtsustatud või klassikaline struktuurivalem) koostamine ja nimetuste andmine valemi järgi, 2) estrite saamise (esterdamise) reaktsioonivõrrandite koostamine ( alkoholi ja karboksüülhappe reageerimine) ja saadud estrile nimetuse andmine, 3) estrite hüdrolüüsireaktsioonide (happeline ja leeliseline hüdrolüüs) võrrandite koostamine, 4) estrite omadused, leidumine, kasutamine. IV. Arvutusülesanne
kolmikside. (etüün, C2H2) · Detergendid sünteetilised keemilised ühendid (pindaktiivsed ained), mida kasutatakse pesemis- ja puhastustoime parandajatena. Detergendi ja seebi erinevus seisneb selles, et detergendis puuduvad leeliselised aktiivsed ained. · Dihapped looduses üsna levinud. Lihtsaim neist etaandihape ehk oblikhape HOOCCOOH. On mürgine aine mida leidub spinatis, hapuoblikas, rabarbris mitte küll ohtlikes kogustes. · Esterdumine estrite tekkereaktsioon. · Formaliin formaldehüüdi e. metanaali 37-protsendine vesilahus, millele tavaliselt on lisatud mõni protsent metanooli. · Halogeenid VII A rühma elemendid. Sellesse rühma kuuluvad lihtainena gaasilised fluor ja kloor, lihtainena vedel broom ja lihtainena tahked jood ja astaat. · Halogeenimine reageerimine halogeenidega.
äädikhapet (üle 99,5%) ka jää-äädikhappeks. Rasvhapped on looduslike rasvade koostises olevad monohapped, milles on üle kümne paarisarv süsiniku aatomi. Tavaliselt on nende süsivesinikahel hargnemata. Neid toodetakse peamiselt taimeõlidest ja loomse rasva jääkidest. Kosmeetikatööstus, seebid, kangaste pehmendaja, plastide lisand. Dihapetest lihtsaim on etaandihape ehk oblikhape. Mürgine aine, mida leidub spinatis, hapuoblikas, rabarbris. Oblikhapperikaste toitude tarvitamine vähendab organismi kaltsiumivarusid ning soodustab neerukivide tekkimist (sest kaltsiumetaandiaat ehk kaltsiumoksalaat on vees lahustumatu). Benseenkarboksüülhape ehk bensoehape (anioon: bensoaat) on lihtsaim aromaatne hape. Molekulis sisaldub aromaatne benseenitsükkel. Valge kristalne aine, mida kasutatakse keemiatööstuses, toiduainetööstuses säilitusainena. o Asendatud KHd
toimet, aktiviseerib ensüümide toimet. Hammaste ja luude tugevus sõltub kaltsiumirikka toidu tarbimisest Kõige rohkem omastab organism kaltsiumi imikueas. Vanuse kasvades imendumine pisut väheneb. Kaltsiumi omastamiseks on vajalik D-vitamiin ning omastamist soodustab magneesium ja laktoos. Kaltsiumi imendumist ja omastamist pidurdavad oksaalhape, fütaat, aga ka rohke aspiriini tarbimine. Oksaalhapet leidub spinatis, rabarbris. Fütaate näiteks kliirikastes toitudes. Kaltsium on vajalik eriti kasvueas, kuna ta muudab luud pikemaks, laiemaks ning tihedamaks. Maksimaalse luu tugevuse saavutab inimene 20-ndate lõpuks ja 30-ndate alguseks, seejärel hakkavad luud hõrenema. Kaltsiumi vaegusel hakkab organism seda võtma luudest ja tekib luude hõrenemine ehk osteoporoos. Kaltsiumi pideval puudusel luud pehmenevad, deformeeruvad ja lähevad kõveraks ning inimese kasv pidurdub või väheneb. Kaltsiumi
annaabi.ee 
