Jalas suured saapad ja seljas valge pesu. 5.Kanuska-eidel oli palju tegemist, ta sorteeris asju, mis peaksid minema temale ja asju, mis Joosepile. Esimesi oli muidugi rohkem. Inimesi tuli palju kokku, sest kõik lootsid midagi saada, kuid Kanuska-eit ajas nad kõik ära. Joosep mõtles Kaie peale. Varsti hakkasid kogunema peielised. Need olid Anu vanad töökaaslased, inimesed ümberkaudsetest taludest. Tuli ka kapten Skalle. Siis viidi Anu matmispaika. Seal märkas Joosep Rabarauda, kuid too ei vaadanud nende poolegi. Joosep läks temaga juttu rääkima, Rabaraud oli üllatavalt lahke. Ta oleks läinud Anule peotäit mulda viskama hauda, kuid oli selleks endasõnul ebasobivalt riides. Pärast istuti lauda, joodi ja söödi. Kapten Skalle, Joosep, praost ja Rabaraud aga läksid Skalle majja, kus võeti Anu terviseks ja räägiti muud juttu. Rabaraud tahtis Joosepilt Tuulemäge ära osta. Skalle
Joosepit hakkas paeluma hoopis muusika, ta hakkas viiuldajaks ning komponeeris ka ise muusikat. Anu läks koos pojaga Tuulemäele ( jagati tasuta maid ning Joosep valis just Tuulemäe, selle üksildase koha, kus puhusid vaid tuuled). Kuid Joosep oli vähe kodus, ta kogus kuulsust ning temast kirjutasid lehed. Anu Maarva päevad möödusid poega oodates, oli ta ju kogu elu pühendanud pojale ning oli tänulik Rabarauale, kes talle poja andnud oli. Rabarauda häiris Anu elamine Tuulemäel, Rabaraud oli vihane, et ta kogu elu jooksul Anust lahti ei saa. Talle tundus üleolevana Anu käitumine, kui ta jättis igal öösel põlema tulukese, mis paistis Roniveresse. Kuid Anu oli kogu aeg Tuulemäel, eemal muust maailmast, suheldes vaid Kanuska-Eidega. Ühel päeval tundis Anu, et täna ta sureb. Ta saatis Kanuska-Eide Joosepile teadet edastama. Joosep ei uskunud seda, aga läks sellegipoolest Tuulemäele (Joosep armastas
annaabi.ee 
