turbasammal. Loomastik: kiil, risrämblik,veekonn,rabakonn, vaskuss, suurkoovitaja,mudatilder,piilpart,rabapistrik,põder,hunt,karu Ida ja lääne est raba erinevused: Lääne-Eesti rabad: Järsu rabarinnakug; Keskosa tasane; Vesi liigub raba servas, keskosa tasane; Keskel lageraba, puud rabanõlvadel; Raba-jänesvill Ida-Eesti rabad: Kumer; Vee äravool hea; Puisrabad; Hanevits Laukad on väike sooveekogu, mis on tekkinud nõgusal või lamedal rabapinnal älvest. Laukad on iseloomulikud rabadele. Paiknevad ovaalsete ringina ümber raba mõttelise keskpunkti. Älves on mudaga täidetud rabaveekogud. On rabade kõige ohtlikumad kohad, sest vedela muda kiht võib seal ulatuda 2-5 meetrini. Võivad aja jooksul areneda laugasteks. Tüüptaim valge nokkhein,rabakas - OHTLIK Mätastarn.mättad - OHUTU VI Läänemeri Läänemeri- madal(keskmine 52m),vähese soolasusega meri. Veebilanss: veevarusid
turbasamblad rabades peamised turbamoodustajad. Eestis kasvab 36 liiki turbasamblaid; tavalisimad on rabades pruun turbasammal), punane turbasammal; eriti Lääne-Eestis), lillakas turbasammal) ja balti turbasammal, siirdesoodes nõgusalehine turbasammal. Älves - rabas äravoolu pidurdumise tõttu moodustuv märg, ajuti veega kattuv lohk. Älvest võib areneda laugas. Laugas - väike huumustoiteline, harilikult pruuniveeline sooveekogu, mis on tekkinud nõgusal või lamedal rabapinnal älvest, kui pinnavee äravool on seiskunud. Lauka kaldad on järsuservalised ja põhi turbamudane. Sügavus võib ulatuda 4-5 meetrini, enamasti siiski ca 2m. Laukasaared on lainete kulutava tegevuse mõjul ümmargused või ovaalsed. Lähestikku asetsevad käärulised laukad on väga iseloomulikud suurtele rabadele. Laugasjärv - enamasti ümmarguse kujuga huumustoiteline turbamudapõhjaga soojärv, mis on tekkinud raba arengu hilises järgus suurema veekogu kinni kasvades või väiksemate
annaabi.ee 
