). Rabade pinnareljeef võib tänu paksule turbakihile erineda all paikneva mineraalmaa reljeefist. Tänu eri piirkondades valitsevatele tingimuste erinevustele esineb rabadel erinevaid vorme. Platoorabadel on lame keskplatoo ja järsud nõlvad, kontsentrilistel 2 rabadel on iseloomulik kuppeljas kuju, ekestsentrilistel rabadel määrab rabapinna kallakuse turbakihi all paikneva mineraalmaa reljeef ja atlantilised rabad, kus esineb mitmeid rabakupleid ja kus üleminek raba, vaipsoo ja teiste sootüüpide vahel on tihti ebaselge(1.). Rabad on liigivaesed, kuid neis leidub liike, mis ümbritsevaid alasi ei asusta. Iseloomulikud rabataimed on turbasamblad, sookail, hanevits, tupp-villpea, murakas, jõhvikas, huulhein ja rabakas (2.). Rabades elab rohkesti erinevaid selgrootuid, eriti
..45 päeva. Seejärel ta kogutakse aunadesse. Seega saab ühel tootmishooajal samal pinnal teha 2...3 tsüklit (freesturba korral 10...15 tsüklit). Kuna aastane tootmismaht on väike, on ka soopinna alanemine väiksem kui freesturba tootmisel. Selle tõttu on kuivenduskraavide tööiga ilma neid süvendamata pikem. Pätsturba tootmisel peab kuivendus tagama masinate liikumiseks vajaliku raba kandevõime, sest väljakaevatud turbapätsid asetatakse kuivamiseks väikestesse aunadesse ja rabapinna niiskus nende kuivamist oluliselt ei mõjuta. Et tootmismasinateks on väikese erisurvega ekskavaatorid, on nende alade kuivendusvajadus minimaalne. 14. Teed Tuletõrje veevõtubasseinid Keskkonnakaitserajatised Olmehooned 15. Kitsas, pikliku kujuga rabas asetseb peakraav raba keskel ja sellesse suubuvad vahetult kuivendajad, laiemas rabas on otstarbekam kasutada ka kogujakraave, mis asetsevad risti peakraaviga ja nendega omakorda risti paiknevad kuivenduskraavid.