moodustunud Paksemad kohad turbasamblast. võivad ulatuda kuni viie meetrini, tavaline paksus jääb aga vahemikku 0,5-3m. Taimkate Rabapeenardel Seal kasvavad Domineerivad taimed, kasvavad puhmad ja madalad põõsad ja kes armastavad turbasammal, älvestel erinevad samblikud, rohkem happelist tarnad ja turbasammal. lisaks veel ka tarnad. keskkonda. Näiteks: Seal ei kasva puid. turbasammal,
Nõmmemetsad on kasvukohas samblikele. Seda metsa iseloomustavad lillaõielise kanarbiku, lõhnava nõmm- liivatee ja heleda põdrasambliku esinemine alustaimestikus. Piklikel rabapeenardel kasvavad Eripära: Viru raba pindala rabamännid sookailu, mustika, (235 ha) on suhteliselt väike, kanarbiku ja sinikaga. Ning kuid sellele vaatamata näeb puudeta peenrail kasvab pigem seal kõike, mis kõrgsoole ehk kukemarja, murakat, rabale iseloomulik. Esindatud kanarbikku ja tupp-villpead. Rabas ehk kõrgsoos hakkavad on paks turbalasund, liigivaene Älvestel kasvavad veel esimesena silma põõsaid taimestik, laukad ja älved
) Turbalõikus – jääksood – männik enamasti Põlevkivikarjäärid – rabad sealt alalt kadunud Õhusaaste, eriti aluseline saaste -tavaliselt rabavee pH 3,5 – 4, Varudi rabas pH 7,5 – 8 -esmalt kaovad älveliigid – pudev ja turris turbasammal, hiljem teised turbasamblad ja väikesed maksasamblad, nt ujuv võsusammal, rabamüülia – „samblakõrb“ – madalsoosamblad nt. täht- kuldsammal, tavasirbik, teravtipp, viltulmik, rabapeenardel ka metsakäharik ja laanik. -siis kaduma rabade tohttaimed ja puhmad – lausaliselt alpi-jänesvilla – madalsoode taimi, umbrohtusid, isegi lubjarikaste madalsoode taimi: soo-neiuvaip, kärbesõis. Laugastes ja älvestes – skorpionsammal, mändvetikad, ujuv penikeel. -laukasse elama järveselgrootud, sh teod ja karbid. NIIDUD Niit on puudeta või väheste puudega ala, kus kasvavad põhiliselt rohttaimed. Kui puid ja põõsaid on 10-50%, on tegu puisniiduga
annaabi.ee 
