Ka selles rabas on palju laukaid, älveid ja rabalehtreid. Siin levivad villpea, puis-puhmaraba ning älveraba kooslused. Keset raba sügavas orus voolab Jõhve oja, mille kaldal on metsasalud sanglepa ja sookasega ning põtrade ja metskitsede sissetallatud rajad. 4900-hektarine Öördi raba on kujunenud suurema sügavveelise järve kinnikasvamisel. Seda tunnistab jäänukjärvena säilinud 4,4 hektari suurune ja 3-4 meetri sügavune samanimeline järv. Siit saab alguse veerikas rabaoja. Öördi järves elavad tõmmu varjundiga haugid, särjed, ja ahvenad. Rabal puuduvad kõrged rinnakud, aga silmapaistvalt palju on pilliroostikke ja lodusid. Kaitsealal paiknevast neljast rabast on kõige väiksem Valgeraba (2800 ha), mis asub Lemmjõe ja Raudna jõe vahelisel alal. Raba on kujunenud kahe lahusoleva vesise nõo soostumisel. Idapoolset osa kutsutakse Hauaniidu rabaks. See on hästi väljakujunenud kumer raba. Turbalasundi tüsedus küünib siin 11 meetrini
saartel, Pandivere kõrgustikul ja Põhja-Eesti rannikul, kus vete äravoolu soodustavad karstinähtused. Eesti suurimad soostikud on Puhatu Ida-Virumaal, Epu-Kakerdi Pärnu ja Jägala jõe ülemjooksul, Lihula-Lavassaare Lääne-Eesti madalikul ja Sangla soo Tartumaal. ((Joonis: Soo arengujärgud läbilõikes ja pealtvaates. I - keskelt hõrenev raba, II - älveste ja laugaste kujunemine, III - raba kõrgemast osast väljub rabaoja, mis juhib ära liigse vee.)) Huvitav Sood hakkasid Euroopa aladel tekkima pärast viimase jääaja lõppu. Sood võivad tekkida veekogude kinnikasvamisel või maismaa soostumisel. Maismaa soostumise tõttu on tekkinud umbes kaks kolmandikku meie soodest. See toimub madalamatel aladel, kust pinnavesi ei saa kiiresti ära voolata või ei imbu sademevesi maa sisse. Ülejäänud sood on tekkinud peamiselt madalate järvede kinnikasvamisel. Need protsessid hakkasid toimuma umbes 6500 aastat
annaabi.ee 
