RABA SOODE LEVIK EESTIS MULLASTIK JA VEETINGIMUSED · Liigniiske · Pinnas toitainevaene · Kasvada suudavad vaid niiskuslembesed taimed · Kuivendamata rabaturvas sisaldab 90% vett · Mineraalaineid saavad taimed sademetevetest · Mineraalaineid on rabaturbas vaid 2-4 % · Turbahorisont 30 cm- 100 cm RABA RINDED · Puurinne Sookased ja männid · Põõsarinne Paju ja vaevakask · Puhmarinne - kanarbikud, sinikad, hanevitsad, pohlad, mustikad, rabamurakad ja harilik jõhvikas · Rohurinne - alpi jänesevill, pikalehine huulhein, ahtalehine põdrakanep ja luht- kastevars. · Samblarinne - harilik karusammal, raba- karusammal, turbasammal ja harilik palusammal. AHTALEHINE PÕDRAKANEP · Pajulilleliste sugukonda pajulille perekonda kuuluv mitmeaastane rohttaim. · Ahtalehine põdrakanep on levinud peaaegu kogu Euroopas, Siberis, Kesk-, Väike- ja Ida-Aasias, Põhja- Ameerikas. · Ahtalehine põdrakanep eelistab
turbasammal, puudest kasvavad siin kidurad sookased, mõningal määral ka lepad, kuused ja männid. Alusmetsas on märjemates kohtades iseloomulikud lodutaimed, turbasammalde kasvualal saavad kasvada juba rabametsadele iseloomulikud liigid. Rabametsad on samuti männikud, kuid erinevalt paludest ja nõmmedest ei kasva puud mineraalmaal vaid turbal, mis sageli puude kasvu lämmatab. Alustaimestikus valitsevad tüüpilised rabataimed: turbasamblad, villpead, rabamurakad. Puhmastest on enam levinud sookail ja sinikas, kohati ka kanarbik. Märgalade taimestik koosneb taimedest, mille juured suudavad pidevat vees olemist. Mõned maailma suurimatest soodest asuvad Lõuna-Aasia piirkonnas. Seal kasvavad mangroovipuud, mille juurestik moodustab ka vee kohale ulatuva tihedalt läbipõimunud rägastiku, kattes tuhandete kilomeetrite ulatuses sealseid rannikualasid. Seal elavad veidrad kalad mudahüpikud, kes muda sees hüplevad,
Neis on rohkem vett kui kõigis meie järvedes. Rabalaugastes olev happeline vesi on mikroobidest vaba ning seda võib kartmata juua. Aasta-aastalt käib meie soodes üha enam puhkajaid. Loodushuviliste jaoks on paljudele kaitsealadele rajatud laudteed. Paljud matkajad kasutavad pehmel pinnasel liikumiseks räätsasid, millega on tunduvalt kergem liikuda. Sood ning sooserva metsad on suve lõpus ja sügisel marja- ning seenerikkad. Juuli lõpus valmivad magusa maitsega rabamurakad, septembris aga hapukad jõhvikad. Sooservades lisanduvad neile veel mustikad, sinikad ja pohlad. Siin võib leida rohkesti seeni, peamiselt pilvikuid ning männiriisikaid. Mahajäetud turbavälju, kus enam kaevandamist ei toimu, saab kasutada jõhvikate kasvatamiseks. Sellistel „jõhvikapõldudel“ on saak tunduvalt suurem kui looduslikel aladel. Mitme tuhande hektari suurused sood on puutumatud loodusmassiivid, kus leiavad elupaiga häirimise suhtes tundlikud loomaliigid
annaabi.ee 
