26. Kuivendamise mõju mulla toitainetesisaldusele Kuivendamine ei suurenda otseselt turbamulla toitainetesisaldust. Toitesoolade protsentuaalne sisaldus soomullas jääb kuivendamise järel pikaks ajaks endiseks. Alles siis, kui kraavitamisest on möödunud 50 või enam aastat, võib see eutroofsetes ja mesotroofsetes turvasmuldades tõusta võrreldes kuivenduseelse sisaldusega 20…35 %, meie oludes ka enam. Toitainetesisaldus tõuseb ka pikka aega kuivendatud rabamullas. 27. Sooturismi probleemid tallamine (katteta radadel ja laudteede ääres) häirimine reostamine (prügi) 28. Turbaliigid ja lasundid Põhitüübid: Madalsoo turvas Siirdesoo turvas Raba turvas Alltüübid: Metsa Metsa - märe Märe Seni on Eestis määratud 55 turbaliiki. Turbalasundid – soo turbamass. Soo areng on seotud turbalasundi kasvuga nii vertikaalses kui horisontaalses suunas
Pärast kuivendamist suureneb puistu assimileeriv mass, tõuseb CO2 neelamine, O2 ja fütontsiidide eraldamine ning õhust tolmu sidumise võime, suureneb puistu tootlikkus ja mulla viljakus. Mulla toitainetesisaldus Kuivendamine ei suurenda otseselt turbamulla toitainetesisaldust. Toitesoolade protsentuaalne sisaldus soomullas jääb kuivendamise järel pikaks ajaks endiseks. Pärast kuivendamist toimuvad muutused nii madal-, siirdesoo kui rabamullas. Kõige olulisem on muidugi soomulla vee- ja aeratsioonireiimi muutumine vahetult pärast kuivendamist, mis juba iseenesest loob paljude taimede kasvuks soodsad tingimused. Kuid pärast kuivendamist mulla pealmise kihi õhustatuses toimuvad muutused loovad tingimused mitmesuguste mullaorganismide arenguks, mis omakorda toob kaasa taimede toitumisreiimi paranemise, intensiivistub nitrifikatsiooniprotsess, koos sellega suureneb taimede poolt omastatavate N- ühendite hulk mullas.
Kui põhjavesi asetseb 1,2 m sügavusel, siis niiskusreziim halveneb. Sellepärast, kui põhjavee sügavus vegetatsiooniperioodil on alla 0,4 m, ei ole metsa kasvutingimuste parandamiseks kuivendamine vajalik. Eesti Metsainstituudis on kogutud andmeid selle kohta, kui sügavale võib rabas langeda vee tase, ilma, et see põhjustaks mullas niiskuse defitsiidi ning takistaks puude kasvu, niisamuti nagu seda teeb liigniiskus. Uurimistulemused näitasid veenvalt, et rabamullas ei saa esineda puude kasvu ängistavat veenappust, millele viitavad mõnede rabataimede kseromorfsed tunnused. Rabataimede kseromorfseid tunnuseid (kuivade kasvukohtade taimede anatoomilis-morfoloogilised iseärasused - paksulehelisus, lehe pindala vähenemine, rakuseinte paksenemine) ei ole põhjustanud rabaturbas niiskuse vähesus. Rabataimede kseromorfset ehitust tuleb vaadelda eelkõige ikkagi kui omadust,
annaabi.ee 
