Ta hõlmab üle kolmandiku Alutaguse pindalast jäädes Jõhvist umbes 3km kaugusele ja Iisakust 4km itta. Puhatu asub jääjärvede ja Suur-Peipsi setetega kaetud nõos. Soostiku põhjaosas asuvad põlevkivikarjäärid ning turbaväljad. [] Joonis 2 Hommikuna Puhatu raba ( http://www.loodusheli.ee/pilt.php?id_pilt=95 ) MURAKA SOOSTIK MURAKA SOOSTIK JA SEALSED RABAD Asub Ida-Virumaal ning koosneb erinevatest rabamassiividest ning on Alutagusel suuruselt teine soostik. Soostiku pindala on 12793ha ja sellest turbamaardlat on 10700ha. Madalsoode all on 8168ha, siirdesoodega kaetud 500ha ja raba-segalasundit leidub 1341ha'l. Soostik on üldiselt looduslikus seisundis ning kuivendust ei toimu. Maavaldajateks on Tudulinna ja Iisaku vald. [] Soostiku aluspõhi koosneb ülem-ordoviitsiumi lademe lubjakivist, mis sügavamal asendub mergliga
· Türi voorestik ja Kõnnumaa (mõlemat võiks ka erladi maastikurajoonina käsitleda) · Tammsaare ,,Tõe ja õigus" tegevus toimub Kõrvemaal. Tammsaare väljamägi tegelikult üks voorjas · Mitmel voortel aluspõhjaline tuumik 15.10.13 Pandivere kõrgustikust lõunas ja edelas esineb nii Vahe-Eesti kui ka Kesk-Eesti tasandike pinnamoes arvukalt voorelaadseid künniseid ja seljakuid, mida nimetatakse väikevoorteks. Kõrvemaal esineb neid soossaartena suurtes rabamassiividest Türi voorestik · Üle 50 mitmesuguse kuju ja suurusega põhja-kirdest lõuna-edelasse orienteeritud väikevoore. Suurim absoluutkõrgus küünib 80 meetrini Käomäe voore lael (suht. 20 m) · 140 km2, voorestiku ulatus 8*20 km · Ehituses osalevad aluspõhjakivimid (eriti voorestiku keskosas) · Leidub ka kaljuvoori (Röa voor). Aluspõhi on kaetud vaid õhukese moreenkattega · Tiheda asutusega kultuurimaistuks, kus looduslikku taimkatet on säilinud peamiselt