Jõgedel on kõige ekstreemsem ja põnevam matkata kevadise suurvee ajal, kui kärastikud vahutavad kõige rohkem. Meie rannik on üsna tihedalt sadamstatud, mis võimaldab teha pikemaid jahimatku ilma selleta, et peaks olem üle 12 tunni järjest merel ka üsna tuulevaikse ilma korral. Üle Eestimaa asub palju rohkete laugastega rabasid, mis on suurepärased jalgsimatkaks. Rabasse on soovitav minna juuli lõpus, kui on valminud paljud rabamarjad, ning sookail ja kanarbik lõhnavad kõige paremini. Jalgrattaga sõitmiseks sobivalt väikseid ja huvitavaid teid erinevatel maastikel leidub samuti rohkelt üle Eesti. Korraliku lumega talve korral on võimalik teha suusa- või räätsamatku. Matku liigitatakse nende raskusastme ja tüübi alusel. Eestis on võimalik korraldada kuni neljanda raskusastme matku. Enda sooritatud matkade määramine ja registreerimine on
kasutatakse aianduses ning on ka keemiatööstuses tooraineks. Turbast toodetakse väetisi, vaikusid, aktiivsütt, piiritust ja värvaineid. Turbavarud vähenevad pidevalt ja selle uue moodustumine on väga aeglane protsess aastas tekib juurde vaid umbes 1mm turvast. Turba kasv aeglustub ka tänu kliima soojenemisele. Turbamuda kasutatakse veel mitmekesise raviainena, mis leiab üha enam kasutamist. Väärtuslikud on ka ravimtaimed, näiteks huulhein ja toiduks erinevad rabamarjad. Enamik looduslikke rabasid on aga looduskaitse all ja nende ohustamine pole muutunud väga tõsiseks, peamiselt rabade haruldase ja ohustatud liikide pärast. Inimesed rajavad rabadesse ka matkaradasid, seda enamasti huviliste jaoks ja raba tundmaõppimiseks. Raba toiduahelaid on vähe ja need on lühikesed, kuna seal elab vähe liike. Näiteks: villpea vahtlane konn toonekurg
annaabi.ee 
