A 1. Jaota sõnad rühmadesse Kolmandik, seda, sportlane, kätega, viiendast, tigeda, tuhandeni, neljale, keegi, lehtedega, vajalikud, see, sügavaid, teineteise, karvasest. NIMISÕNA OMADUSSÕNA ARVSÕNA ASESÕNA 2. Paranda algustähevead ja pane kirjavahemärgid. eesti loodus oleks võrratult vaesem kui siin ei oleks järvi õnneks on eestis üle tuhande järve peale selle veel 20 korda rohkem rabalaukaid eesti järved ei paikne ühtlaselt on nii järverikkaid kui ka järvevaeseid piirkondi üheks järvederikkamaks paigaks eestis on alutagusel asuv kurtna "neljakümne järve maa" järvi on veel aegviidu metsades vooremaal otepääl ja haanja kõrgustikul karula kuplistikus ning mitmel pool saaremaal. 3. Kirjuta igale sõnale järele küsimus ja kääne. SÕNA KÜSIMUS KÄÄNE Saalile Kirjanikke Raamatuga Võtmed
Veekogu seisundi muutuste põhjus võib seisneda Meenikunno raba lääneossa rajatud kuivendussüsteemis, kuid täpsemad põhjused on siiski teadmata. Elupaigatüübile huumustoitelised järved ja järvikud vastab Meenikunno loodusalal Nohipalu Mustjärv, mille pindala on 22,1 hektarit, Suur Suujärv, mille pindala on 4,93 hektarit ja Keskmine Suujärv, mille pindala on 2,11 hektarit. Elupaigatüüp huumustoitelised järved ja järvikud hõlmab endas pruuniveelisi järvi ja rabalaukaid, mille vesi on happeline ning rohke humiinaine tõttu üsna tume. Rabajärvedel ja -laugastel kõrgem kaldaveetaimestik kas puudub või on väga hõre, veesiseseid soontaimi ei kasva ning ka ujulehtedega taimi on vähe, kuid nii kaldal kui ka kaldavees kasvab rohkesti turbasamblaid (Paal, 2007). 3. Liigid looduskaitsealal Meenikunno looduskaitseala on liigiliselt väga mitmekesine. Leidub palju selgroogseid, selgrootuid ja taimi
on võimalik määrata kiili liiki. Valmikud lendavad ringi tavaliselt juuni lõpust kuni juuli alguseni. Selle aja jooksul nad toituvad, paarituvad ja munevad, juuli lõpus saab nende eluiga otsa. Augustis võib näha lendamas veel vaid üksikuid rabakiile. Talve elavad üle nende järglased vastsetena veekogu põhjas. Levik. Kolmest mainitud rabakiilist on Eestis kõige laiemalt levinud valgelaup-rabakiil, kes elab peaaegu kõikjal, kus on rabalaukaid. Tema senised leiukohad jäävadki peamiselt suuremate rabalaamade piirkonda, märgatud pole valgelaup-rabakiili vaid Hiiumaal. Kaks teist liiki on levinud paiguti. Hännak-rabakiili oli kuni 1990. aastateni leitud peamiselt Kagu-Eestist, vaid üks teade oli Lääne- Eestist, Matsalu lahe äärest. Nüüd on seda kiili püütud ka Kirde-Eestis: Narva jõkke suubuva Karoli struuga (vanajõe) ja Jaama struuga ümbruses ning mujal.
5) metsakuivenduskraavid (detailkuivendusvõrk). Vooluveekogudest on suuremad Pedja, Kaave ja Pikknurme jõgi ning seisuveekogudest Tõrve, Puurmani ja Pikknurme paisjärved. Valla veestiku teljeks on Pedja jõgi, mille lamjooks ning keskjooks paiknevad osaliselt (49.3 km pikkuselt) Puurmani vallas. Kokku on Puurmani vallas 27 vooluveekogu ning vooluveestiku pikkus on 181 km. Puurmani vallas puuduvad looduslikud järved, kuid esineb suuri rabalaukaid valla läänepoolmiku suurtes rabades. Veemajandus, kanalisatsioon ja puhastusseadmed: Veemajandus on koondunud grupiti asuvate elamute teenindamiseks, eraldi asuvad üksikmajapidamised omavad väikese veevõtuga saht- või puurkaeve. Suuri veesüsteeme on valla territooriumil kaks, neist üks asub Puurmanis ning üks asub Saduküla keskasulas. Puurmanis, Pikknurmes, Härjanurmes ja mujal on väiksemaid veesüsteeme, mis varustavad elamuid ning teisi objekte
annaabi.ee 
