Kopra lõugade haare on väga tugev, nii et närimisjäljed ja lahtihammustatud laastud võivad olla 3- 4 cm laiad ja 10-12 cm pikad. Hambajäljed on umbes 8 mm laiad ning on laastudel ja tüvel selgesti nähtavad. Hilissügisel närib kobras jämedad oksad sobiva pikkusega juppideks ja kogub need pesa lähedusse talvevaruks. Isegi kuni 10 cm jämedused oksad lõigatakse umbes meetristeks juppideks, tassitakse söögikohta ning kooritakse. Näritud oksajuppe leitakse teinekord rabalaugastest, kust koprad on kadunud juba tuhandeid aastaid tagasi (Naasi, 2007). 1.3 Väljaheited Kopra väljaheited on lühikesed ja jämedad, peaaegu kerakujulised pabulad, millel on väike tipp ühes otsas. Need on umbes 2 cm jämedad ja 2- 4 cm pikad ning tumepruuni värvusega. Koostiselt meenutavad jänese väljaheidet, kuna pabula pinnal on selgesti nähtavaid taimejäänuseid. Kobras jätab oma väljaheited peaaegu alati vette, kus need kiiresti lagunevad
ujub, osa hõljub vees. Elustik jaguneb: -põhjaelustik – põhjal ja põhjasetteis -plankton (hõljum) -ujum – aktiivselt ujuvate loomade kogum -loomad vee pindkilel, nt. liuskur,kukrik -veepinnal triivivad makroskoopilised veeorganismid, nt ujutaimed, teod -epifüüton, nt vetikad veetaimedel Selgrootud Mitmesugust tüüpi mageveekogudest: järvedest, paisjärvedest, kraavidest, allikatest, tiikidest, rabalaugastest, lompidest jne on teada ligikaudu 2000 liiki selgrootuid. Ainuraksed – viburloom, ripsloom Käsnad Käsnadest on järvekäsn ja tavaline jõekäsn Eestis üsna tavalised, mülleri jõekäsna on leitud Rõuge järvedest. Ainuõõssed – hüdraloomad Lameussid Kalades ja veeselgrootutes nugivaid paelusse on Eesti siseveekogudes kindlaks tehtud vähemalt 17 liiki. Valmikuna inimese sooles nugiva laiussi vastsed (vageltanud) nugivad Peipsis, Võrtsjärves ja
annaabi.ee 
