Soostiku lõunaosa on järvetekkeline, ülejäänud sooalad tekkisid mineraalmaa soostumisel. Madalsooalad saavad vett põhja- ja valgveest ning kevadeti ja sügiseti lisanduvast Põltsamaa ja Navesti jõe tulvaveest. Poka, Soosaare, Tässi ja Unakvere soos on valdav puisraba, Kolgi, Pendi ja Tääksi soos on peamiselt puismadalsoo ja madalsoomets. Soosaare soostikus on turbamaardla ala 7788 ha, millest põhilise osa moodustab madalsoolasund (2295 ha). Rabalasundit on Poka, Soosaare, Tässi ja Unakvere rabades. 16 Rabalasundis on turba suurim paksus 6,8 m. Osa madalsooalast on kuivendatud. Unakvere, Poka ja Soosaare rabadest on toodetud käsitsi tükkturvast. Tänapäeval toimub turbatootmine freesturbaväljadel. 2012. aastal kaevandas Soosaare maardlas AS Kraver Soosaare I, II ja III turbatoomisalalt ning Tässi turbatootmisalalt kokku 11,5 tuhat t vähelagunenud turvast,
[] Täpsemalt saab selle määruse sisuga tutvuda Eesti Vabariigi Riigiteatajas, kus on ta nimetuseks ,,Muraka looduskaitseala kaitse-eeskiri" (Vabariigi Valitsuse 9. mai 2007.a määrus nr.135). Joonis 11 Kotka matkarada ( http://nagi.ee/photos/teeline69/2578337/ ) PUHATU SOOSTIK PUHATU SOOSTIK JA SEALSED SOOD Puhatu soostiku pindala on 570km2 ehk 57079ha. Madalsoo lasundit on 33269ha, siirdesood 2568ha, raba-segalasundit 4652ha, rabalasundit 16590ha. Paikneb Ida-Virumaal Illuka vallas jääjärvede ja Suur-Peipsi setetega kaetud ulatuslikus nõos. Eesti suurim soostik ulatub Peipsi põhjakaldalt, Agusalu soodest üle Oru sooni. Auvere Narva joonel on tekkinud seljakutevaheliste järvealade ja mineraalmaa soostumine. Piirkonnas leidub veel soid, mis on laialdaselt üleminemas rabafaasi ning mille rabaservadel on seetõttu rabanõlv kujunemata.
annaabi.ee 
