niitude ja soometsade all. Soomaa on tasane maa, vaid lõunaosas veidi lainjas. Lauskjas pinnamood, vettpidavad settekihid, suhteliselt suur aastane sademete hulk ja pikad niisked sügised loovad soodsad tingimused rabade arenguks. See piirkond vabanes mandrijääst umbes 13 000 aastat tagasi. Nõgudes säilinud järvedes ja madalates veekogudes algas seejärel soostumine. Tänaseks on Soomaa suured sood jõudnud rabafaasi. Ilmekaim neist on Kuresoo, mis laiub 11 100 hektaril. Kuresoo mitmele osale on antud omaette nimi, näiteks lõunaosa kannab Suitsna, põhjaosa Leetva raba nime. Raba põhjapoolses osas on Toonoja soosaar, mis on oma nime saanud rabavett ärajuhtiva oja järgi. Raba on keerulise tekke ja arenguga maastikutüüp ja ökosüsteem. Näiteks Kuresoo koosneb kümnest erinevast osast, mis kokku moodustavad ühe suure liitlaama. Enamasti piirab raba
Puhatu soostiku pindala on 570km2 ehk 57079ha. Madalsoo lasundit on 33269ha, siirdesood 2568ha, raba-segalasundit 4652ha, rabalasundit 16590ha. Paikneb Ida-Virumaal Illuka vallas jääjärvede ja Suur-Peipsi setetega kaetud ulatuslikus nõos. Eesti suurim soostik ulatub Peipsi põhjakaldalt, Agusalu soodest üle Oru sooni. Auvere Narva joonel on tekkinud seljakutevaheliste järvealade ja mineraalmaa soostumine. Piirkonnas leidub veel soid, mis on laialdaselt üleminemas rabafaasi ning mille rabaservadel on seetõttu rabanõlv kujunemata. Soostiku suurima Puhatu soo ümber on lisaks veel vähemalt 30 sood (Näiteks Agusalus sood, Laukasoo, Anisoo, Krivasoo, Mustaladva, Talutaga ja Oru sood). Soostiku põhjaosas on suuremad rabamassiivid, lõunaosa on liigendatud kriivadega. Puhatu piires asuvast 238 mineraalmaasaarest paikneb üle 80 soostiku lääneosas ja ligi 100 lõunasse jäävas rabastunud luitestiku piirkonnas
annaabi.ee 
