Põhjavee toitumine. Sademete keskmisest aastasummast 600800 mm, moodustab pinnavee äravool 260 mm ehk 39%. Sademete hulk on suurem kõrgustikel. Eesti alale langevatest sademetest läheb põhjavee toiteks keskmiselt 70 mm aastas ehk 10%. Infiltreeruva vee arvel kujuneb põhjaveevaru. Kõige intensiivsem on põhjavee toitumine Pandivere kõrgustikul, ulatudes 200 300 mm aastas, väikseim on põhjavee toitumine LääneEestis ning Võrtsjärve ja Peipsi madalikul ning rabaaladel, jäädes seal vahemikku 050 mm aastas (joonis 3). Võrreldes kuivade maadega on liigniisketel aladel (sood, margalad) põhjavee toitumine väiksem. Oluline on ka taimkatte iseloom. Püsirohumaalt ja eriti metsamaalt on aurumine suurem kui põldudelt. Seepärast on põhjavee toitumisel suur oluline osa põllumaadel ja seal moodustunud põhjavee kvaliteedil. 3
Sademete keskmisest aastasummast 600800 mm, moodustab pinnavee äravool 260 mm ehk 39%. Sademete hulk on suurem kõrgustikel. Eesti alale langevatest sademetest läheb põhjavee toiteks keskmiselt 70 mm aastas ehk 10%. Infiltreeruva vee arvel kujuneb põhjaveevaru. Kõige intensiivsem on põhjavee toitumine Pandivere kõrgustikul, ulatudes 200300 mm aastas, väikseim on põhjavee toitumine LääneEestis ning Võrtsjärve ja Peipsi madalikul ning rabaaladel, jäädes seal vahemikku 050 mm aastas (joonis 3). Võrreldes kuivade maadega on liigniisketel aladel (sood, märgalad) põhjavee toitumine väiksem. Oluline on ka taimkatte iseloom. Püsirohumaalt ja eriti metsamaalt on aurumine suurem kui põldudelt. Seepärast on põhjavee toitumisel suur oluline osa põllumaadel ja seal moodustunud põhjavee kvaliteedil. Joonis 3 Netoinfiltratsioon ja põhjavee äravool jõevõrku peegeldavad põhjavee toitumist
o metsa looduslike kasvutingimuste parandamine; o metsa ratsionaalne kasutamine Metsamassiivid jaotatakse sihtide abil väiksemateks osadeks → kvartal Kvartalite võrgustik soodustab metsamajanduslike ja geodeetiliste tööde läbiviimist Kvartalid moodustatakse o kunstlik jaotus o looduslik jaotus o segajaotus Eestis on kvartalite suurus 15 - 50 hektari vahemikus Suuremad kvartalid (kv) on soo- ja rabaaladel Igal kvartalil on oma number, mis koosneb kunagisest metsakonna nimest ja kv nr. o Riigimetsa mitmetele reformide tagajärjel ei ole kvartalite nr ja nimetusi muudetud, kuna andmete töötlemisel ja haldamisel tekib suur kaos ja selgusetus Numertsioon loode-kagu suunaline Puistu elementide mõõtmine Et teada saada puistu mahtu, selleks on vaja määrata iga puu maht
vastavalt siis ida- lääne suunaline. Kvartali suurus oleneb metsade majandamise intensiivsusest, mida intensiivsem on metsamajandus, seda väiksemad on kvartalid. Eestis on kvartalite suurus 15.....50 hektarit. Enamasti on tegemist metsakvartalitega mõõtudes 600 x 600 m, ehk pindalaga 36 ha. Vahel on kvartali pikema külje pikkus 600 m ja lühema külje pikkus 300 m, ehk pindalaks on seega 18 ha (näiteks Järvseljal). Suuremad kvartalid on soo ja rabaaladel. Kvartalisihtide lõikumiskohtadesse püstitatakse puidust kvartalipostid, millistele tahutakse peale niimitu palet, kui mitu kvartalit selles punktis lõikub. Pale kvartali numbriga suunatakse diagonaalselt kvartali sisse. Kvartalite numeratsioon algab metsamassiivi loodenurgast ja lõpeb kagunurgas, kvartalid nummerdatakse vasakult paremale. Kolhoosi ja sovhoosimetsades löödi puittahvlid kvartali numbritega puudele kvartalisihi nurkades, neid on veel siin- seal säilinud. 12.2
annaabi.ee 
