aastal, aga Anija Vallavalitsusel ei jätkunud raha peale Kehra staadioni renoveerimist, ning ehitust jätkati 2017. aasta suvel. 8 KEHRA LAHING Kui punased olid 3. jaanuaril 1919. aastal Valklas ja Priskel taganema löödud, otsustasid nad anda löögi lõuna poolt ja vallutada Kehra jaama. Seal oli kaitsel olnud Eesti 1. diviisi staap. Staabi taganemine Kehrast Raasikule pidi olema märguandeks üldisele enamlikule väljaastumisele juba Tallinnas. Siin oli kaalul kogu Eesti saatus. Punaste rünnak algas 4. jaanuaril ja kaitseliidu üksused olid sunnitud peagi taganema. Samal ajal jõudis Kehrasse remondist tulnud soomusrong legendaarse kapten Anton Irve juhtimisel, kes liikus vastasele julgelt vastu. Mõned kilomeetrit ida pool algaski lahing. Soomusrongi ilmumine ja välja saadetud dessant oli vastasele täielik üllatus. Lahingukoht
Töö juures sõlmis ta tutvuse ühe eesti mehega, kes oli tšehhi või saksa ešeloni mõrvamisel osalenud, keda oli aga südametunnistus sundinud politseiteenistusest lahkuma. See mees jutustas talle kõik massimõrvadest. Fuchsová ei uskunud aga kogu lugu, sest fakt, et nii palju inimesi oleks tapetud ilma põhjuseta, tundus talle liiga fantaasiarikkana. Zuzana Felixová märkas tööle minnes ühte naist mantlis, mida tema ema oli kandnud päeval, mil ešelon Raasikule jõudis. Sel hetkel taipas ta, et ei näe oma ema enam kunagi. […] Mõned said oma sugulaste ja tuttavate traagilisest lõpust teada alles pärast sõja lõppu. […] Järgmine, ligi viieteistkümnepealine komando töötas Kurna mõisas, umbes 20 km Tallinnast. Naised sõitsid iga päev autoga kohale ja pöördusid ööseks vanglasse tagasi. Oli ka hea, et võisime vahelduseks mõisa sõita. Sealt tõime kaasa kartuleid ja köögivilju. Need olid asjad, millest me väga puudust tundsime.
annaabi.ee 
