millel otsest majanduslikku mõju alati ei olegi; 2) majanduslik mõju võib-olla otsene. Majanduspoliitika võib olla suunatud: 1) territooriumile; 2) rahvamajanduse osale, näiteks ühele sektorile või sektori alljaotusele; 3) ressursside liigile; 4) infrastruktuurilistele funktsioonidele. Majanduspoliitika jaguneb: 1) Korrapoliitika 2) Struktuuripoliitika 3) Protsessipoliitika Korrapoliitika on suunatud raamtingimustele, milles majandussubjektid oma otsused teevad. Protsessipoliitikat iseloomustab see, et riik kas osaleb ise turul või muudab otseselt endogeenseid muutujaid. Majanduspoliitika kandjad võib põhimõtteliselt liigitada: 1) Otsustusinstitutsioonid 2) Mõjuinstitutsioonid Majanduspoliitika kandjate vastastikuseid suhteid iseloomustavad nende omavahelised sidemed ja koostöö, mis rajanevad: · kontrollil; · sõltumatusel; · koordineerimisel.
millel otsest majanduslikku mõju alati ei olegi; 2) majanduslik mõju võib-olla otsene. 10 Majanduspoliitika võib olla suunatud: 1) territooriumile; 2) rahvamajanduse osale, näiteks ühele sektorile või sektori alljaotusele; 3) ressursside liigile; 4) infrastruktuurilistele funktsioonidele. Majanduspoliitika jaguneb: 1) Korrapoliitika 2) Struktuuripoliitika 3) Protsessipoliitika Korrapoliitika on suunatud raamtingimustele, milles majandussubjektid oma otsused teevad. Protsessipoliitikat iseloomustab see, et riik kas osaleb ise turul või muudab otseseltendogeenseid muutujaid. Majanduspoliitika kandjad võib põhimõtteliselt liigitada: 1) Otsustusinstitutsioonid 2) Mõjuinstitutsioonid Majanduspoliitika kandjate vastastikuseid suhteid iseloomustavad nende omavahelised sidemed ja koostöö, mis rajanevad: •kontrollil; •sõltumatusel; •koordineerimisel.
annaabi.ee 
