valmis kaitsma ühiselt ennast ja oma poliitilisi huve Läänemere regioonis. Samuti sujub koostöö ka sõjalistes ja mittesõjalistes arendusprojektides. Ühise tegevuskavaga ja ülesannete jaotamisega on võimalik suurel hulgal raha kokku hoida, kuid samas säilib siiski võimalus arendada kaitsetööstust ja koostööd rahvusvaheliste organisatsioonidega. Lisaks teeb Soome koostööd ka väiksemate Baltiriikidega. Hiljuti (03.02.2012) sõlmiti Eesti ja Soome vahel kaitsekoostöö raamlepe, mis sätestab omavahelise kaitsekoostöö peamised eesmärgid ja valdkonnad järgnevaks neljaks aastaks. Soome ei jää lootma oma suurepärasele koostöövõimele ja toodab reservarmeed, mis põhineb ajateenistusel. Kõigis kolmes väeliigis on aastane reservväelaste tootlikus kokku keskelt läbi natuke üle 25,000. Oma pika maapiiri tõttu moodustab põhiosa sellest maavägi. Mereväes teenib aastas ajateenijate näol 3900 kaitseväelast. Mereväe üldreserv on üle 28,000 reservväelase
rahvuspark Viljandi Tartu Bonni konventsioon on raamlepe rändliikide kaitseks. ning geneetiliste varude arvelt saadava kasu õiglast Vilsandi rahvuspark Laidevahe Eesti on liitunud Bonni konventsiooni alla kuuluva jagamist. Eesti on ratifitseerinud ka konventsioonile Kuressaare
annaabi.ee 
