Üha on tähtsad seiklus, intriig, juhus; sündmused arenevad eranditult privaatelu tasandil. Novellis "Rinconete ja Cortadillo" võib ka ära tunda pikareskse teema: kangelasteks on kelmid, vargad. Sündmused arenevad sotsiaalses "põhjas", sealt väljumata. Kangelased ei ole paraku kerjusteks ümberriietatud printsid, vaid nendeks, kes nad olid novelli algul - vaesed kodutud poisid - jäävad nad lõpuni. Miniatuurne kelmiromaan on "Koerte kõnelus" koos seda raamistava novelliga "Petlik abielu". Olustikulise jutustuse teist, psühholoogilist haru illustreerib "Armukade estremaduurlane". Teema on sama, mis mõnedes Cervantese enda intermeediumides või siis hiljem Moliere'il "Naiste koolis": ebaloomulikud abielusuhted ja nende kriitika. "Don Quijotele" on Cervantese jutustustest lähedasim "Klaasist litsentsiaat". Siin ilmub peategelasena "tark hull" noormees, kes arukaotuse läbi omandab
Edasi aga järgneb peaaegu kõik tavatult uudne. Novellis "Rinconete ja Cortadillo" võib ka ära tunda pikareskse teema: kangelasteks on kelmid, vargad. Sündmused arenevad sotsiaalses "põhjas", sealt väljumata. Kangelased ei ole paraku kerjusteks ümberriietatud printsid, vaid nendeks, kes nad olid novelli algul - vaesed kodutud poisid - jäävad nad lõpuni. Miniatuurne kelmiromaan on "Koerte kõnelus" koos seda raamistava novelliga "Petlik abielu". Seiklus "madalas" loob sedamaid kokkupuuteid kriminaalse alaga. Ent ootamatult leevendab Cervantes selle karmust huumoriga, mis algab fantastilisest loomajutu zanrist. Seetõttu võiks "Koerte kõnelust" vaadelda koguni Alemni "Guzmn de Alfarache" paroodiana. Olustikulise jutustuse teist, psühholoogilist haru illustreerib "Armukade estremaduurlane". Teema on sama, mis mõnedes Cervantese enda intermeediumides või siis hiljem Moliere'il "Naiste koolis":