Üldjuhul on muud liiki kuritegevuse eesmärgiks rahaline kasu, kuid terrorismil rahalise kasu eesmärk puudub. Terrorismi finantseerimise puhul on pestav raha algusest peale mõeldud terrorismi toetamiseks ja seetõttu varaliste vahendite pesemine on põhieesmärk. Samuti võib finantseering juba põhineda seaduslikest allikatest, sest siis puudub igasugune kahtlus. Rahapesu ja terrorismi finantseerimise ennetamiseks ning tõkestamiseks on välja töötatud õiguslike raamdokumente, standtardeid ja juhiseid. Ning nende regulatsioonide ja juhiste eesmärk on finantssüsteemi usaldusväärsuse, stabiilsuse kindlustamine ja nende kaitse. Ebaseaduslikul teel saadud raha legaliseerimiseks kasutatakse aga ka muid tegevusi, üks võimalus on ära kasutada elukutseid, mis on avatud mitmesugustele keerukatele tehingutele iseseisva nõustaja näol. Rahapesu vastu kaitsetu elukutse on näiteks kinnisvaramaaklerid,
10 Euroopa Liidu koordinatsioonikogu. Riigikantselei ja selle Euroopa Liidu sekretariaat on Eesti Euroopa Liidu poliitika keskne koordinatsiooniüksus. (Riigikantselei, Eesti Euroopa Liidu poliitika ja selle eesmärgid) Eesti eesmärgid ja põhimõtted, millele Euroopa Liidu suunalises tegevuses tuginetakse, määrab kindlaks Vabariigi Valitsus peale avalikkusega konsulteerimist. Euroopa Liiduga liitumisest saadik on Eestis koostatud raamdokumente, milles määratakse kindlaks peamised põhimõtted, millest lähtudes valitsus oma tegevuseesmärke EL-is täide viib. Raamdokumendis on ka selgitatud valitsuse peamisi eesmärke eri poliitikavaldkondades. Eesti praeguse Euroopa Liidu poliitika põhisuunad on kokku võetud eelnevalt Riigikogus arutatud raamdokumendis ,,Eesti Euroopa Liidu poliitika 20152019", mille Vabariigi Valitsus on kinnitanud. Nii nagu ka kõikidel eelkäijatel on selle peamine eesmärk rajada ühtsel
annaabi.ee 
