Raamdokument hõlmab osalise keeleoskuse kirjeldust, mis on sobiv juhul, kui vajatakse vaid piiratud keeleteadmisi (nt pigem mõistmiseks kui rääkimiseks) või kui kolmanda ja neljanda keele õppimiseks vajalik aeg on kasin ning otstarbekam on keskenduda näiteks arusaamisele kui keele kasutusoskuse arendamisele. Sellise lähenemise ametlik tunnustamine aitab kaasa mitmekeelsuse arengule suurema arvu Euroopa keelte õppimise kaudu." Selle lõigu juures tuleks esitada link raamdokumendile. 16 Põhilised kutseõppe seadused § 1. Seaduse reguleerimisala (1) Kutseõppeasutuse seadusega sätestatakse kutseõppeasutuse (edaspidi kool) asutamise, pidamise, üleandmise, ümberkorraldamise ja tegevuse lõpetamise, õppe läbiviimise õiguse, juhtimise, õppekorralduse, riikliku koolitustellimuse ja
1. VÕÕRKEELE ÕPE Gümnaasiumi riiklikus õppekavas (2014) on välja toodud, et võõrkeeled tekitavad inimeses tunnetusvõimalusi ning suutlikust mõista ja väärtustada kultuurilist maailma, arendavad mõtlemist ning annavad võimalusi teistega erinevates keeltes suhelda. Euroopa keeleõppe raamdokumendist (2007) lähtudes on üles ehitatud ainevaldkonda kuuluvate võõrkeelte õppe kirjeldus. Kõikide võõrkeelte, kuhu alla kuulub ka eesti keel teise keelena, õpitulemused on raamdokumendile toetudes kirjeldatud ühtsetel alustel. Võõrkeel on vahend teabe hankimiseks ja selle edastamiseks suhtlusprotsessis, siis on keeleõppe keskmes teemavaldkonnad, mille kaudu arendatakse suhtlus oskust. Teemavaldkonnad on kõikidel võõrkeeltel ühtsed ning erinevused teemavaldkondade käsitlemisel tulenevad õpitava keele sihttasemest ja õppe kestusest. Suhtlus oskust kujundatakse neljal viisil: kuulamine, lugemine, kirjutamine ja rääkimine.
annaabi.ee 
