valitsus aga nüüd oma tuntud väljapressimistaktikat rakendades soovi, et tema riiki koheldaks Põhjamõõtme raames EL-i liikmesriikidega võrdsetel alustel. Vastureaktsioonina sellele soovile tegid Soome ja Rootsi valitsused nüüd Põhjamõõtme raames diplomaatilise ettepaneku mitte koostada enam uut Põhjamõõtme tegevuskava ( vana tegevuskava teatavasti ammendus 2003. aasta lõpuga), vaid asendada see strateegilis- poliitilise raamdokumendiga, mis annaks Põhjamõõtmele üldised alused. Olgu siinkohal lisatud, et vastava raamdokumendi alusdokumendid on leitavad internetiaadressilt: http://www.eeas.europa.eu/north_dim/docs/index_en.htm Nähes, et talle ei anta otseselt EL-i liikmesmaa õigusi Põhjamõõtme raames, hakkas Venemaa juhtkond Põhjamõõtme aluspõhimõtteid ja tema juhtorganite tegevust aktiivselt kritiseerima. Üsna tihti kõlasid Moskvast
tähtsus, varasemalt oli laste temaatikat käsitletud teistes seadustes muude teemade kõrval. Lisaks lastekaitseseadusele reguleerivad valdkonda veel mitmed seadused nagu Eesti Vabariigi põhiseadus, perekonnaseadus, sotsiaalhoolekande seadus jne. Eesti Vabariik ühines ÜRO lapse õiguste konventsiooniga (LÕK) 1991. aastal Eesti Vabariigi Ülemnõukogu otsuse alusel (RT 1991, 35, 428), konventsioon jõustus 20. novembril 1991. LÕKi puhul on tegemist olulise lastekaitse valdkonna raamdokumendiga, mis määrab laste heaolu miinimumstandardi. Tähtsaim on põhimõte, et iga laps on väärtus. LÕKi ratifitseerinud riigil on kohustus tagada igale oma jurisdiktsiooni all viibivale lapsele riigi majanduslikke võimalusi arvestades maksimaalsel võimalikul määral konventsioonis sätestatud õigused, kusjuures riigi tegevus peaks keskenduma mitte konventsioonis toodud õiguste ümberloetlemisele, vaid nende õiguste rakendamisele (Aru 2013).
annaabi.ee 
