katusstrateegiaks kõikidele keskkonna valdkonna ala-valdkondlikele arengukavadele, mis peavad koostamisel või täiendamisel juhinduma keskkonnastrateegias toodud põhimõtetest. Keskkonnavaldkond hõlmab nii sisult, ulatuselt kui ka spetsiifikalt väga erinevaid alavaldkondi, seetõttu on nende sihipärase arengu kavandamiseks vastavate alavaldkondade koostamine vajalik ja põhjendatud ka keskkonnastrateegia kui üldisema raamdokumendi olemasolul. Keskkonnastrateegia eesmärk on määratleda pikaajalised arengusuunad looduskeskkonna hea seisundi hoidmiseks, lähtudes samas keskkonna valdkonna seostest majandus- ja sotsiaalvaldkonnaga ning nende mõjudest ümbritsevale looduskeskkonnale ja inimesele. Ärhusi konventsioon on üldsuse kaasamine keskkonda puudutavate otsuste tegemisse ja järelevalvesse. Eesti ühines 2001. aastal. Selle riikidevahelise kokkuleppe eesmärk on
põhimõtetest ja on katusstrateegiaks kõikidele keskkonna valdkonna ala-valdkondlikele arengukavadele, mis peavad koostamisel või täiendamisel juhinduma keskkonnastrateegias toodud põhimõtetest. Keskkonna valdkond hõlmab nii sisult, ulatuselt, kui ka spetsiifikalt väga erinevaid alavaldkondi, seetõttu on nende sihipärase arengu kavandamiseks vastavate alavaldkondade arengukavade koostamine vajalik ja põhjendatud ka keskkonnastrateegia kui üldisema raamdokumendi olemasolul. “Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030” eesmärgiks on määratleda pikaajalised arengusuunad looduskeskkonna hea seisundi hoidmiseks, lähtudes samas keskkonna valdkonna seostest majandus- ja sotsiaalvaldkonnaga ning nende mõjudest ümbritsevale looduskeskkonnale ja inimesele. Kuivõrd keskkonnastrateegia on pikaajaline (25 aastat), siis on võimalik teiste valdkondade arengukavade täiendamisel arvestada keskkonnastrateegias
osalisteks Läänemeremaade Nõukogu, Arktika Nõukogu, Barentsi Regionaalne Nõukogu, Läänemere Linnade Liit, Põhjamaade Ministrite Nõukogu ja Balti Ministrite Nõukogu. Tihedat koostööd arendatakse ka rahvusvaheliste finantsinstitutsioonide, tuntud ülikoolide, teadusasutuste ja suurfirmadega. Tihedas koostöös Euroopa Komisjoniga töötasid -9- eelnimetatud organisatsioonid 2006. aasta lõpuks välja uuendatud Põhjadimensiooni raamdokumendi. Kõnealune dokument määras ära ka partnerriikide koostöövaldkonnad Põhjamõõtme raames. Viimasteks on: 1) Majandus, äritegevus ja infrastruktuur; 2) Inimkapital, haridus, kultuur, teadusuuringud ja tervishoid; 3) Keskkond, tuumaohutus ja loodusressursid; 4) Piiriülene koostöö ja regionaalareng; 5) Justiits- ja siseasjad. Põhjamõõtme püstitatud eesmärkide täitmisel mängivad olulist rolli mitmete valdkondade partnerlusprogrammid. Neist on tuntuimad 1)
annaabi.ee 
