(1992) ning ohtlike ja muude jäätmete väljaveo, sisseveo ja läbiveo kord (1992). Järgnesid saastekahju hüvitise seadus (1993), säästva arengu seadus (1995) ja pakendiseadus (1995). Kuna 1990. aastate algul kehtestatud seadused ei vastanud Euroopa Liidu nõuetele, muudeti ja täiendati neid kõiki. 28. jaanuaril 2004. aastal võttis Riigikogu vastu uue jäätmeseaduse, mis lähtub peamiselt kahest Euroopa Liidu jäätmealasest raamdirektiivist Seadusandlus ja kontrolli mehhanism keskkonnakaitses. - Jäätmemajanduse arendamiseks ja jäätmeseadusega seatud eesmärkide saavutamiseks koostatakse üleriigiline ning maakondade, valdade ja linnade jäätmekavad. Kohalik omavalitsus võib lisaks sellele nõuda jäätmekava ka haldusterritooriumil tegutsevalt ettevõtjalt. Jäätmekava käsitleb jäätmehoolduse korraldamist riigis ja haldusüksuses - kavandatavaid eesmärke jäätmehoolduse korraldamisel ja
• Kas rakendatavad vastumeetmed on piisavalt efektiivsed? Väljatöötatavad indikaatorid peaks vastama järgmistele küsimustele: • Mis toimub, milline on seisund? • Miks toimub? • Mis mõjud sellega kaasnevad? • Millised meetmed on kasutusele võetud? • Kas sellest on kasu? Need on üsna sarnased DPSIR indikaatorite süsteemile, samas pole DPSIR indikaatorite korrastamisel võetud ainuvõimalikuks lähenemisviisiks. VÄLISÕHUSEISUNDI INDIKAATORID Lähtuvalt õhukvaliteedi raamdirektiivist,tuleb välisõhu kvaliteedi hindamisel ja kontrollimisel arvestada järgmisi saasteaineid • vääveldioksiid lämmastikdioksiid • benseen • PM 10 • vingugaas • tahked osakesed • polüaromaatsed süsivesikud • plii • kaadmium • osoon • arseen
annaabi.ee 
