plaan ja viib selle hoopis ise veel tulusamalt käiku. Selle asmele, et Laura ja Matilde isa Tiitu oma vaenlaseks peab, näeb ta hoopis temas suurt ärihinge ja peab teda Laurale ideaalseks abikaasaks. Kõik on rahul: Tiit Piibeleht ja Laura said abielluda ja Tiit sai veel ka Laura isa äripartneriks. Laura ja Matilde isa oli õnnelik, et sai endale unistuste tütremehe ning Matilde ja Sander olid õnnelikud, et siiski raamatu "Pisuhänd" au jäi Sandrile. 1. Iseloomusta kahte raamatutegelast Laura- usaldusväärne ja väärikas daam. Oli armunud Piibelehte. Vlimuselt oli Laura kena, sest tänu oma rikkale isale sai endale lubada kauneid riideid. Ta oli ka suhteliselt arukas, näiteks tundis ära raamatus "Pisuhänd" need halvemad kohad, mille oli ära muutnud Sander. Sander- tema puhul polnud tegu väga targa inimesega. Ta üritas kirjutada raamatut, kuid ei tulnud sellega toime. Lisaks, püüdis ka Äia tahtmisel insenärina läbi lüüa, kuid ebaõnnestus ka selles.
võttis riided seljast ja sidus need kimpu ning ujus üle jõe Saksamaale. Seal lonkis ta Münsterisse hotelli ja helistas oma sõbrale doktor Martensile. Telefoni võttis vastu aga Martensi sekretär, kes ei soovinud meest sõbraga ühendada, kuna Schwarts ei soovinud igaks juhuks oma nime avaldada. Mehl tuli aga idee esindada end Heleni venna Georgina. Saades sõbra kätte püüdis ta talle igati märku anda kes temaga räägib, kuid Martens ei saanud aru, seejärel tuli Schwartsile meelde raamatutegelast nimed kelle järgi nad lapsepõlves üksteist kutsusid. Martens tundis lõpuks vana sõbra ära ja kutsus ta enda kabineti peale tööpäeva. Martens päris, et kuidas Schwarts Saksamaale sai ja miks ta sinna üldse tuli. Schwarts palus et sõber aitaks tal Helenile teatada tema Saksamaal viibimisest ja leiaks talle öömaja. Martens lubab tal ööbida oma kabinetis, kuid sel juhul peab ta hommikul lahkuma, et koristaja teda ei näeks
võttis riided seljast ja sidus need kimpu ning ujus üle jõe Saksamaale. Seal lonkis ta Münsterisse hotelli ja helistas oma sõbrale doktor Martensile. Telefoni võttis vastu aga Martensi sekretär, kes ei soovinud meest sõbraga ühendada, kuna Schwarts ei soovinud igaks juhuks oma nime avaldada. Mehl tuli aga idee esindada end Heleni venna Georgina. Saades sõbra kätte püüdis ta talle igati märku anda kes temaga räägib, kuid Martens ei saanud aru, seejärel tuli Schwartsile meelde raamatutegelast nimed kelle järgi nad lapsepõlves üksteist kutsusid. Martens tundis lõpuks vana sõbra ära ja kutsus ta enda kabineti peale tööpäeva. Martens päris, et kuidas Schwarts Saksamaale sai ja miks ta sinna üldse tuli. Schwarts palus et sõber aitaks tal Helenile teatada tema Saksamaal viibimisest ja leiaks talle öömaja. Martens lubab tal ööbida oma kabinetis, kuid sel juhul peab ta hommikul lahkuma, et koristaja teda ei näeks