................................................................4 KOKKUVÕTE.......................................................................6 KASUTATUD MATERJALID.....................................................7 SISSEJUHATUS Mati Undi surm 2005. aastal oli kogu Eesti haritlaskonna jaoks valus löök. Tema matustel peeti mitu südantliigutavat kõnet, kus kadunukest kiideti ja öeldi, et Eesti jääb teda taga igatsema. Nende sõnadega sängitati meie raamaturiiulitele ja teatrilavadele palju erinevat kinkinud kirjanik, kelle produktiivsust võib võrrelda Eduard Vildega: 16 romaani ja jutustust, 15 näidendit, 3 filmistsenaariumit ning 6 esseed. Lisaks sellele on Mati Unt tõlkinud mitu põnevat teost ja lavastanud kümneid-kümneid teatritükke. Oma produktiivsuse kõrval võib öelda, et teoste kvaliteet pole üldises mõttes langevas seoses, neis on stiili ning kõiki teoseid läbib mingi kindlamat sorti mõte
Näitljead kandsid tavaliselt pikka rüüd nimega Chiton, mille toon määras tegelase tausta ja astme. Chitoni kantsid mõlemad sood, nii mehed kui naised ning see kinnitati vööga, kas siis ümer rinna või piha, kanti ka mõlemaid korraga. Chitoni kanti kombineeritult tihti ka himationi nimelise rõivaga, mis oli raskem ning kandis keebilaadse rolli. Olukord 3-1 saj eKr Kirjanduslik komöödia hakkab laienema tekstidena raamaturiiulitele, häälena oraatorite kõnedesse ning liikumisena teatrile. Seega koosneb kirjanduslik komöödia sõnast, hääkest ja zestist. Rooma teatris on muutuste aeg ning teatus muutub spetsiifilisemaks, näiteks omab rohkem toetavat heli ja laulu. Hakkatakse nautima pigem etenduse vormi kui sisu. Sõna asemel hakkavad domineerima zestid, tants ja muusika. Karakterid Äärmiselt tähtis koht oli karakteritel, see tähendab näitlejatel kes toetusid tugevalt kultuurilistele