Kassile ei tohi anda plastmassist esemeid, mille destrebitud tükke võib ta kogemata alla neelata.(Hoolitse oma kassi eest 20.08.2004)(Loe veel lisa 1 lk 38) 2.6.Hangi informatsiooni Hangida tuleks võimalikult palju informatsiooni kassi käitumise ja tema eest hoolitsemise kohta, sest nii mõistad oma kassi paremini ja kiisu püsib terve ning rahulolev. Kassist on liikvel suur hulk ebaõigeid uskumusi. Teavet kasside kohta saad raamatukogudest ja ka raamatupoodidest. (Hoolitse oma kassi eest 20.08.2004) 10 Joonis 5.Kassid Pässu ja Joosu. (Stella Källo 09.06.2010) 2.7.Turvalisus ennekõike Enamus kassidest (vaata joonis 5) on uudishimulikud ega karda midagi. Hoolitse selle eest, et kodu oleks turvaline, ning et kass ei kukuks aknast välja. Vii minema mürgised toataimed, nagu näiteks puuvõõrik ja kodutäht. Kontrolli milliseid puhastusvahendeid kasutatakse. Mõned nende hulgast,
looduses. Kaardile on kantud ka koordinaatvõrk. Koordinaatvõrgustikke on erinevaid vastavalt eesmärgile. Lisaks sellele on merekaartidele kantud deklinatsiooniroos (näitab tegeliku põhjasuuna ja kompassi põhjasuuna vahelist erinevust). Ja lõpuks kajastab kaart tingmärkide abil objekte looduses radasid, veekogusid, ehitisi jne. Merekaardid Merekaarte saad soetada merevarustusega tegelevatest poodidest. Näiteks paadipoodidest, jahtidele tarbeid müüvatest poodidest, aga ka raamatupoodidest. Kahjuks ei ole merekaardid aerutajale kõige sobivamad. Nende mõõtkava ning mõõtmed on suhteliselt suured, puuduvad maismaal asuvad objektid (välja arvatud majakad, sihid ja tulepaagid). Eeliseks on see, et neile on täpselt peale märgitud laevateed ning alati korrektselt ka deklinatsioon. Pikkadel ületustel on otstarbekas kasutada merekaarte. Merekaarte on saadaval ka elektroonilisel kujul. Tavaline merekaart on mõõtkavaga 1:100 000. Kombineeritud kaardid
hoobadega), ja taasiseseisvunud Eestis kestab praegu uus vaba ajakirjanduse ajastu, kus me jälle vaidleme, kas ajakirjandus ikka on päris vaba või laulab omanike laulu. Turuühiskonna seadustest lähtudes saame ajakirjandust vaadelda selles mõttes, kuidas teda trükiti ja levitati, millised etapid läbis ajakirjandus tööstuseks kujunedes jms. Varakapitalistlikul ajastul, peamiselt 19. sajandil, levis ajaleht või ajakiri peamiselt tellijaile, hiljem sai väljaannete aastakäike osta raamatupoodidest. Tasapisi kujunes ajakirjandusele linnade kasvades ka ostjaskond, 20. sajandi teisel kümnendil võis Eesti linnatänavail ajalehepoisse kohata. Suurem orienteeritus üksikmüügile sugenes varsti ajalehtede sisusse ja väljanägemisse tekkisid esimese tabloidid, orienteeruti sellele, mis müüb. Siis tuli 1940. aasta juunipööre, vabaturumajandusele tehti ots peale. Nõukogude süsteemis oli tegemist range plaanimajandusega, muidugi
annaabi.ee 
