Valitsuse kulutused Tegevuskulud ca 90% ja investeeringud ~10% eelarvest Valitsussektori osakaal SKT-st ~35% (EL - ~50%) Toetused ja teised tulusiirded > 2/3 Riigikaitse – 5% (2% SKT-st) Avaliku sektori palgad (~15%) Laenuintressid ~1% (laenukoormus >7% SKT-st) 75% eelarvest on seadustega ette määratud Eelarve defitsiit ja riigvõlg Enamuse riikide eelarved pigem defitsiidis kui ülejäägis Eesti eelarve seaduse järgi raamatupidamuslikult tasakaalus Tulude hulka ka välislaenud, millega kaetakse jooksvaid kulutusi, kulude hulka laenude tagasi maksed Majanduslikus mõistes eelarve tasakaalus ei ole, kuna maksutulud ei kata kulutusi Eelarvedefitsiidi kriitika Tuleb maksta intressi, mis sööb jooksva perioodi tulusid Suur eelarve puudujääk võib tõsta intressimäärasid. Raha laenamine puudujäägi katteks.
selleks et hallata pankade enda hooneid kuid viimasel perioodl lisandunud on kinnisvaratagatiste haldamine. Põhjuseks see 1) kui sellega tegeleb maetteettevõte, siis on kulude juhtimine reeglina tõhusam 2) kinnisvara tehingute koondamine eraldi firmasse lihtsustab janoprimeerib km-i 3) kinnisvara pole pankade põhitegevbus ja selle eralamine panga bilansist annab adekvaatsema info panga tegelikust fin seisundist. Tegevuse alguses on kinnisvarahaldus firmad tavaliselt eraldatud vaid raamatupidamuslikult ja sisulise tôö teevad ära panga haldusüksuse töötajad, mida edukamad on haldusfirmad seda suuremaks ja iseseisvamaks nad muutuvad. Eriti olulise tõuke selleks annab olukord kus pangal tuleb hakata tegelema laenudetagatisvaradega.
annaabi.ee 
