Seost, mis tekib kontode vahel majandustehingute kahekordse kirjendamise tagajärjel, nimetatakse kontode korrespondeeruvuseks. Enne majandustehingu kontodele kandmist tuleb seega kindlaks määrata korrespondeeruvad kontod ehk koostada raamatupidamise lausend. Lausendiks nimetatakse korrespondeeruvate kontode ja summade märkimist majandustehingu kirjendamiseks. Selleks, et vastavat tehingut korrektselt vormistada, on koostataval raamatupidamislausendil vaja täita viis nõuet. Kirjeldatud peavad olema majandustehingu kuupäev; raamatupidamiskirjendi järjekorranumber; debiteeritavad ja krediteeritavad kontod ja vastavad summad; majandustehingu lühikirjeldus ning algdokumendi (või koonddokumendi) nimetus ja number. Esineb kahte tüüpi lausendeid lihtlausend ja liitlausend. Lihtlausend on ühe konto deebeti korrespondeerimine ühe konto kreeditiga. Näiteks toon pangast kassasse 500 krooni. Tehingu kirjeldamiseks
väljatoomisteks ning neist järelduste tegemiseks on see hea ja lihtne viis, sest kokkuvõtetes peavad ju deebetid-kreeditid, aktivad-passivad omavahel võrdsed olema. Raamatupidamislausend ehk lihtsalt lausend (kirjend) on korrespondeerivate kontode ja summade kaudu majandustehingu iseloomustus kirjendina. Seadus nõuab kõikide tehingute dokumenteerimist ja kirjendamist. Selleks, et vastavat tehingut korrektselt vormistada, on koostataval raamatupidamislausendil vaja täita viis nõuet. Kirjeldatud peavad olema majandustehingu kuupäev; raamatupidamiskirjendi järjekorranumber; debiteeritavad ja krediteeritavad kontod ja vastavad summad; majandustehingu lühikirjeldus ning algdokumendi (või koonddokumendi) nimetus ja number. Esineb kahte tüüpi lausendeid lihtlausend ja liitlausend. Lihtlausend on ühe konto deebeti korrespondeerimine ühe konto kreeditiga. Näiteks toon toimingu: pangast kassasse 500.- krooni toomine. Tehingu
annaabi.ee 
