ettevõttes kasutusel olevat kasumiaruande skeemi (Karu, 2008, lk 162). Tähtis on teadmine, et oluline pole mitte kulude täpne teadmine, vaid tulude tekitamine ja juhtimine (Pärl, 2016, lk 16). Finantsarvestuses ei ole oluline kui suur on toote või teenuse omahind, vaid kuidas on ettevõttes tulud ja kulud kirjendatud. Selleks, et kasumiaruanne näitaks välistele infotarbijatele õiget ja usaldusväärset informatsiooni, tuleb tulud ja kulud kajastada õigetel raamatupidamiskontodel ning sellega peab suutma tagada tulude ja kulude õige kirjelduse nii kasumiaruande esimese kui ka teise skeemi järgi. Järgides ettevõttes kasutatavat kasumiaruande skeemi, tuleb kulud kajastada kas tootmiskuluna või perioodikuluna (Alver, J. & Alver, L., 2017, lk 85). Mõne ettevõtte arvestuspõhimõtted ja süsteemid ei ole sobivad kohustusliku finantsaruandluse koostamiseks. See on tingitud ebaõigest majandustehingute
toiming (-) 2. toiming (-) 3. toiming (+) 21 1. toiming toodi kassasse arvelduskontolt raha. 2. toiming kasumi arvelt moodustati kohustuslik reservfond. 3. toiming saadi pangast laenu, raha laekus arvelduskontole. 4. toiming maksti kassast eelmisel kuul arvestatud töötasu. Majanduslike tehingute tulemusena toimuvaid bilansikirjete muutusi arvestatakse raamatupidamiskontodel. Vastavalt Eesti raamatupidamise seadusele toimub majandustehingute kirjendamine raamatupidamiskohustuslase poolt kontodel ja selleks koostab ta kontoplaani. Kontoplaan koosneb kontode nimetusest ja kontonumbritest, mis on süstematiseeritud, annab võimaluse saada kõik jooksvaks arvestuseks ja aruandluseks vajalikud andmed. Standardiseeritud kontoplaani ei ole (va avaliku halduse üksused). Majandusüksus võib avada ning kasutada piiramatut arvu kontosid
annaabi.ee 
