tegevuses ja aruandes peab audiitor arvestama ka teiste infokasutajatega, sest ettevõtte kohta langetavaid otsuseid ja teevad järeldusi erinevad inimgrupid. Auditeerimine tuleb korraldada selliselt, et oleks adekvaatselt hõlmatud ettevõtte raamatupidamise seisukohalt olulised tegevusvaldkonnad. Selleks peab audiitor kõigepealt veenduma, kas raamatupidamise algandmed ja muu lähteinfo on usaldusväärsed ja piisavalt kajastatud raamatupidamisdokumentides. Selleks peab vandeaudiitor teostama vastavad kontrolli protseduurid, et saavutada küllaldane kindlustunne selles, et raamatupidamine on korrektne ning selles on kajastatud kogu oluline info majandustegevusest. Auditeerimine on testi iseloomuga ehk väljavõtteline. Kuna ettevõtete sisekontrollisüsteemid võivad kontrollida väga erineva kvaliteediga, säilib võimalus, et auditi käigus ei avastata ka olulisi vigu. Auditivälised toimingud
kirjaliku eriarvamuse, mis lisatakse revisjoni aktile (kuhu tehakse vastav märge). Kui revisjoni käigus ei avastata maksukohustust muutvaid asjaolusid, siis ei pea akti tutvustama, vaid maksukohustuslasele teatatakse revisjoni lõppemisest kirjalikult ja kui avastati mitterahalisi puudusi, võidakse antud teates nõuda nende kõrvaldamist mingiks tähtajaks. Sel juhul on tegu siduvotsusega, mis ei too kaasa täiendavat maksu, vaid korraldusliku poole parandamist ( raamatupidamisdokumentides tehtud paranduste korrektseks tegemine, dokumentide arhiveerimine muuta vastavalt nõuetele jne). 15 Esitatud õiend ehk dokument, mis antakse juhul kui tehakse siduvotsus, sisaldab vajalike muudatuste tegemiseks tähtaega ja nõudeid. Kui neid tähtaegselt ei täideta, määratakse / võidakse määrata sunniraha. Nimetatud õiendil on võrdsustatud juriidiline jõud