informatsiooni rangelt ja kõigile ühtmoodi formaliseerida. Kuna andmeid või informatsiooni, mida ühe või teise ettevõtte infosüsteemis on vaja vastu võtta või saata, on tänu erinevale sisule lõpmatutes variatsioonides, siis tähendab tänane B2B infovahetus praktiliselt ikkagi mitmeid erinevaid spetsiifilisi liideseid ja rakendusi. E-arve varal on ilmekas iseloomustada, kuidas B2B infovahetust üldse ette kujutatakse. Kui hulk aastaid tagasi lubati Eestis hakata raamatupidamisdokumendina aktsepteerima elektrooniliselt edastatud arveid, siis tulid meie vabariigi juhtivad pangad ja suurettevõtted kokku, et luua e-arve formaat. Samal ajal hakati praktiseerima arvete väljastamist kas PDF- faili või html-vormingusse ning neid arve saajale edastama e-posti teel. Tundub, et oligi tegemist e-arvega, kuna paberile midagi ei trükitud ja ümbrikus postkasti ei visatud. Konservatiivsemad raamatupidajad kippusid küll nõudma ka allkirjastatud paberit,
maksustatava käibe teostamiseks (Ettevõtja Infovärav). Registreeritud maksukohustuslane esitab kauba võõrandamise või teenuse osutamise korral ostjale arve, milles tuleb kajastada kõik seaduses nõutud andmed. Seadus annab ka võimaluse, et ostja ise väljastab arve (kirjaliku kokkuleppe olemasolul müüjaga). Kui summa ei ületa 1000 krooni (ilma käibemaksuta), võib teatud tingimustel väljastada lihtsustatud arve. Kuigi arvel ei nõuta selle väljastaja allkirja, kehtivad arvele raamatupidamisdokumendina siiski kõik raamatupidamise seadusest tulenevad nõuded (sh säilitamiskohustus 7 a, viseerimine raamatupidamiskohustuslase poolt). Käibemaksusumma peab arvel olema märgitud Eesti kroonides olenemata asjaolust, et 6. direktiivi kohaselt võib arveid väljastada liikmesriikide erinevates vääringutes (Ettevõtja Infovärav). Käibe tekkimise aja arvestuses ei loeta enam käivet tekkinuks arve väljastamisest. Käive on tekkinud, kui on toimunud üks kahest (varaseim):
annaabi.ee 
