suhtarvuanalüüs. 2. näitajate arvutamine ja interpreteerimine. Analüüsi tulemuste interpreteerimine on loominguline, kuid kõige vastutusrikkam etapp, mis nõuab kompleksset lähenemist. 3. järelduste tegemine üldistatud analüüsi tulemustel ja nende põhjal otsuste formuleerimine edasiseks tegevuseks. Tavapäraselt saadakse analüüsi korraldamiseks informatsiooni raamatupidamisest. Selleks kasutatakse kolme põhilist raamatupidamisaruannet: bilanssi, kasumiaruannet ja rahavoogude aruannet. Bilanss näitab ettevõtte varasid ja nende finantseerimise allikaid mingi kindla kuupäeva seisuga rahalises väljenduses. Bilanss kajastab ettevõtte arvestuslikku väärtust. Bilansi 3 näitajate puuduseks on see, et need kajastavad nn eelnenud perioodi andmeid, mis tihti ei vasta teglikule olukorrale
Lepingu muutmisel võiks alati kaaluda uue lepingu sõlmimist. 10 Esmakordne auditeerimine: 1) Esmakordseks loetakse audoteerimist, kui ettevõtet varem üldse ei ole. 2) Kui ettevõtet on auditeeritud, kuid nüüd teostab seda uus audiitor. Esmakordsel auditeerimisel peab audiitor veenduma, et algbilanss ei sisalda olulisi vigu, mis võiksid mõjutada auditeeritava aasta raamatupidamisaruannet. Algbilansiga tehtav töömaht võib sõltuda: 1) Arvestuse ja aruannete koostamis süsteemi üldisest tasemest ettevõttes. 2) Kas ettevõtet varem auditeeriti, ja millised on selle tulemused. Kui auditeerimine on vajalik majandusaasta sees, siis tuleb kliendile selgitada, et auditi tulemused on seotud suurema riskiga, kuna puudub võrdluse ja kontrolli võimallus algsaldodega, ning kasumiaruandes ei ole fikseeritud kõik tulud ja kulud, kuna arvestus on tekkepõhine.
annaabi.ee 
