paradoksaalsel kombel suuresti naised ise. Kõrgharidust omandavad rohkem naised, kui mehed, kuid ometi ei oska nad tihti sellega midagi peale hakata. Kuigi äsja nimetati ametisse Eesti esimene naispresident, siis poliitikas domineerivad ikka mehed. Asi pole selles, nagu poleks naistel seda võimalust mõjuvatele kohtadele tõusta, vaid enamik ei pürgigi selle poole. Kõrgharidusega minnakse sekretärideks, sotsiaaltöötajateks, raamatupidajateks, õdedeks ja õpetajateks. Vähe on naisadvokaate,investoreid, juhikohtadel töötavaid naisi, ettevõtjaid, arste, poliitikuid. Millegipärast alaväärtustab naine endiselt iseennast ning alahindab oma võimeid. Me küll võitleme selle eest, et meil oleks aega hoolitseda oma tervise ja välimuse eest ja ei peaks keskenduma ainult pere- ja kodutöödele, kuid sealt edasi oleks kõik justkui seisma jäänud. Siis jäädakse ikka ootama „printsi“ kes viiks nad ühiskonnas
Teisisõnu on sellisel juhul kogutoodang maailmas suurem. Siin saab võrdluse tuua inimestega, kes samuti spetsialiseeruvad mingi ala peale. Kes spetsialiseerub arstiks, kes raamatupidajaks jne. Spetsialiseerumine peaks ideaalis toimuma samuti selliselt, et need, kes oma omadustelt sobivad paremini arstiks, need õpivad arstiks ja need, kes oma omadustelt sobivad raamatupidajateks, need üldjuhul selleks ka õpivad. Sellisest spetsialiseerumisest saavad lõppkokkuvõttes kõik kasu, sest paraneb nii arstiabi kui ka raamatupidamisteenuste kvaliteet. 6.2. Suhteline eelis ja spetsialiseerumine Absoluutne eelis seisneb selles, et riigid peaksid spetsialiseeruma selliste toodete tootmisele, milles neil on madalamad kulud tööjõu kohta võrreldes potentsiaalsete kaubanduspartneritega
annaabi.ee 
