Sõnastikud, seadusteraamatud (kriminaalkoodeks!?!), suu-red romaanid jne. sobivad hästi. Raamatupommi tegema hakates tuleb valida pommipanekupaigale vastav raamatutüüp. Raamatpommi võib valmistada igaüks, kes oskab ümber käia elektridrelli ja vineersaega. Kõigepealt tuleb kõik raamatu leheküljed omavahel kokku liimida. Tühjendades paki veeslahustuvat liimi-pulbrit suurde ämbrisse ja täites ämbri keeva veega, saame liimilahuse, mis tihedalt kõik raamatulehed kokku kleebib. Kui liim on jahtunud talutava temperatuurini ja hoolikalt segatud, tuleb raamatu leheküljed hoolikalt leht-lehe kaupa liimiga läbi leotada. Eriti tähtis on, et raamatu kaaned lehtede kuivamise ajal nende vastu ei puutuks. Kõige nutikam on raamatukaaned tagasi koolutada ja leheküljed kruustangide vahele pressida. Kui leheküljed umbes kolme päeva pärast kuivanud on, tuleb kõvastunud lehekülgedest auk läbi puurida. See on umbes sama, nagu puud puurida
veresooni. Kops asub teo koja sees. Reljeefselt kohandatud (vt joonislehtede komplekti): Joonis: Ämbliku hingamiselundid. Selgitus: Ämbliku raamatkopsu liistakute vahel liikuvast õhust tungib hapnik verre ja süsihappegaas vastupidises suunas. Õhk pääseb raamatkopsudesse keha alapoolel olevate hingeavade kaudu. Peale kopsude on ämblikel ka kehapinnale avanevad lühikesed hingamistorukesed ehk trahheed, mis juhivad õhu otse siseelundite juurde. Raamatkopsu liistakud paiknevad nii nagu raamatulehed. --- 51 Kuidas hingavad putukad? Putukad on küll väikesed, kuid väga aktiivsed ja vajavad seepärast palju hapnikku. Suurem osa putukaid hingab kitiinist torukeste, s.o trahheede abil. Need moodustavad kogu keha läbiva võrgustiku ning selline süsteem on oluliselt arenenum kui ämblikel: torukesed hargnevad üha peenemateks harudeks, et varustada hapnikuga iga rakku. Trahheedest läheb hapnik rakkudesse ja süsihappegaas rakkudest välja ning nende transpordiks pole verd vaja.