· soov tegeleda kunstiga Dewey pidas tähtsaks probleemmeetodil põhinevat õpet. William Kilpatrick oli Dewey ideede olulisim toetaja, kelle nime seotakse projektõppega. Euroopas oli Dewey mõttekaaslaseks George Kerschensteiner (1854-1932) Tema arvates oli esteetiline kasvatus kõlbelise vabaduse vältimatu, kuid samas mitte ainus eeldus. Kerschensteiner pidas kooli arendamise lähtekohaks kodanikukasvatust. Temalt on ka mõte, et traditsiooniline raamatukool tuleb asendada töökooliga. Käsitöö lülitati kooliprogrammi ja seda võeti õpetama oma ametit tundvaid käsitöölisi. Mõtted, mis viisid töökooli ideeni: kodanikukasvatus, kõlbeline kodanik-suudab ja soovib täita mõnd ülesannet, aidata õpilasel leidaoma koht ühiskonnas. Maria Montessori 1870-1852) uuenduslikud ideed olid revolutsioonilised tollaste ideede valguses. Montessori on lapse loomust kirjeldanud järgmiselt: l · laps loob end oma sisemiste jõudude abil;
- 1827), (uudne on ka Pestalozzi näitlikustamise käsitlus). Pestalozzi arvas, et õpetaja ülesanne on tagada õpilasele vaimu, hinge ja keha harmooniliselt arendavat keskkonda. Pestalozzi väärtustas tavapärase hariduse kõrval ka, moraalset ja religioosset kasvatust. (Unt, 2013). Kerschensteineri (1854-1932) sooviks oli luua kool, mis põhineb õpilase aktiivsusel ja iseseisvusel vastukaaluks nn "raamatukoolile". "Raamatukool" oli oma põhimõtteliselt verbaalsele ja õpetaja autoriteedil põhinevale kool. Selliseks kooliks sai töökool (sks Arbeitsschule). Liikumise peaesindajad olid pedagoogid Georg Kerschensteiner, Hugo Gaudig ning Paul Oestreich. Eelpoolnimetatud meeste seisukohad töökooli eesmärkide ja meetodite osas erinesid üksteisest. Kerschensteineri jaoks oli töökooli eesmärgiks riigi kodanikule (sks Staatsbürger) vajalike
annaabi.ee 
