asutuste erialaraamatukogud. Teadusraamatukogude tegevust juhib Haridus- ja Teadusministeerium. Et arendada teadusraamatukogude koostööd ja teha ühisotsuseid, tegutseb Haridus- ja Teadusministeeriumi juures Teadusraamatukogude Nõukogu (Talihärm, 2013). 6 3.2.7 Erialaraamatukogud Erialaraamatukogud tegutsevad enamasti asutuste raamatukogudena, näiteks ülikooliraamatukogu ja meditsiiniraamatukogu (Talihärm, 2013). 3.2.8 Kooliraamatukogud Kooliraamatukogu on õpiprotsessi toetajana õppeasutuse osa. Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse järgi peab igas koolis olema raamatukogu. Kui koolis puudub raamatukogu, tagab kool õpilastele raamatukoguliku teenindamise kohalik rahvaraamatukogu (Talihärm, 2013). § 3. Koole teenindavate raamatukogude liigid Igas koolis on raamatukogu
Kuid valida võis ka meditsiini, kanoonilise või tsiviilõiguse. Meditsiini õpiti tavaliselt kuus aastat, teoloogiat koguni 15. (Singman 1999: 204) Keskaegsel ülikoolil puudus tavaliselt õppehoone, loenguruume renditi ning koosolekuid peeti kohalikes kirikutes. Seega oli õpperuumiks tavaliselt väike elutuba, kuhu mahtus vaid piiratud arv õpilasi. Õpikud olid nii õpetajate kui õpilaste omandid, neid võis laenutada ka raamatukaupmeestelt, kes toimisid siis raamatukogudena. (Singman 1999: 204) Pilt . Õppine Pariisis 14. Sajandi lõpus. Põrandal istuvad õpilased loevad Suuri Prantsuse Kroonikaid (Grandes Chroniques de France). Majanduslikku olukorda hinnates oli nii selliseid üliõpilasi, kes pärinesid rikastest perekondadest või kel olid tutvused vajalike inimestega, selliseid, kes juba töötasid kirikutes ja ka vaesemaid, keda toetasid kohalikud kirikud eeldusel, et üliõpilane oma teadmistega kunagi kirikusse õpetama tuleb (Singman 1999: 204).