Karpin ja Jevgenia Haponen, ergutuspreemia pälvisid Ain Allas ja Peeter Peetsalu. RAAMATUD: Elulooraamatud: Käbi Laretei, Neeme Järvi, Tunne Kelam, Erika Salumäe, Vardo Rumessen, Karin Saarsen jt - Urmas Ott. Playback venekeelse väljaande esitlus New Yorgis 1995. aasta aprillis - Urmas Ott. Carte blanche: 33 valitud intervjuud TV-sarjast "Carte blanche"/ SE&JS Meedia- ja kirjastuskompanii, 1995 Kirjastaja tekstist raamatukaanel: "Urmas Ott, selle raamatu autor, elab tagasitõmbunult ühes Tallinna südalinna eksklusiivses korteris vaatega Pargile. Ta eelistab Lloydi, Armanit, Mercedest, Hennessyd ja muidugi Van Cleefi. Enamik meist ei kohtu temaga kunagi väljaspool ekraani, sest ta peaaegu ei liigu tänavatel. Tema niigi salastatud telefonid on kas välja lülitatud või siis kinni. Niisiis on mõttetu talle helistada. Ta on üksildane inimene, kes suhtleb vaid väheste valitutega
Eia Uus "Kuu külm kuma" Autor: Kristi Eberhart Varrak, 2005. 280 lk. "Kuu külm kuma" on järjekordse meedia poolt staariks köetud tüdruk-kirjutaja debüütromaan. Raamatut käest pannes ketravad mõtted kummalist rada romaanivõistlusel äramärkimist leidnud lugu, seda küll, aga ... debüüti ei materdata, vaid antakse nõu, nojah... kriitika peab olema konstruktiivne jne. Aga ikkagi. Eia/Mione (samastan meelega raamatukangelase ja autori, kuigi tütarlaps raamatukaanel elu pealt maha kirjutamist salgab, aga intervjuudes avalikult tunnistab) eneseleidmise lugu on ennekõike väsitav, seda nii lugejale kui ka ilmselt kirjutajale. Eestlannast maniakaal-depressiiviku läbielamised Tais karmi reziimiga internaatkoolis, rahvaste paablis, tundmatus kultuuriruumis, see on lühidalt raamatu sisu. Tõmblemine enesetapumõtete ja oivikukohustuste vahel tipneb naisehakatise jaoks kiindumusega keskealisse õpetajasse, kelles ühinenud usaldusisik ja puuduv isa- figuur
käsitletud. Kokkuvõttes ei viidata kirjandusallikatele ega esitata teistelt autoritelt pärinevaid seisukohti ja järeldusi. Kokkuvõtet ei nummerdata ja selle pikkus võiks olla umbes 1-1,5 lehekülge. 2.10. Kasutatud kirjandus Kasutatud kirjanduse loetelus peavad olema nimetatud kõik allikad, millele töös on viidatud. Need tuuakse välja autorite perekonnanimede tähestikulises järjekorras, kusjuures ühe autori tööd reastatakse ilmumisaasta järgi. Kui autorit ei ole raamatukaanel ega tiitellehel näidatud, paigutatakse allikas kirjanduse loetellu tema pealkirja esimese sõna järgi. Pealkirjades ei kasutata siinkohal lühendeid ega jutumärke. Kasutatud kirjanduse loetelu algab uuelt lehelt (Insert→Page Break) ja seda peatükina ei nummerdata. 2.11. Lisad Lisadesse paigutatakse selgitavad materjalid, mis on töö põhiosas esitamiseks liiga mahukad ning raskendaksid töö lugemist (näiteks pikemad tabelid, joonised, loetelud, fotod,
annaabi.ee 
