Ideaalis on taotluseks rekonstrueerida kogu kommunikatsiooniahel: alates info loomisest, selle materiaalsetest kandjatest, selle edastajatest, selle hankimisest kuni selle vastuvõtu ja mõjuni Kommunikatsiooniajalugu võimaldab historiseerida inimeste vahelise suhtlemise ajalugu: info liikumise tehnilisi võimalusi, kirjaliku ja suulise teabe vahekorda, keha ja zestide või siis tehniliste vahendite rolli suhtlemises jne Suund: raamatuajalugu 1970. aastatel laiema populaarsuse võitnud raamatuajalugu on olnud üks kultuuriajaloo uute otsingute eesliine; selles valdkonnas on ennast teostanud mitmed juhtivad kultuuriajaloolased (nt. Robert Darnton, Roger Chartier jt) Raamatuajaloo lähtekoht: raamatu valmistamise ja kasutamise historiseerimine; raamatu nii vormiline kui ka funktsionaalne muutumine ajas ja ruumis. Tähelepanu pööramine nii raamatu välisküljele (kuidas vorm mõjutab sisu
☼ “Kas raamatud teevad revolutsioone? Pigem ei.” Robert Darnton:Kas raamatud teevad revolutsioone? – Pigem jah ☼ varauusaeg Prantsusmaa raamatute ja lugemisajalugu ☼ “Valgustuse äri: Encyclopédie kirjastamisajalugu 1775– 1800”valgustusaeg: entsüklopeedia, kuidas toimus entsüklopeedia avaldamine, trükkimine, levimine ja selle materiaalne külg ☼“Vana korra põrandaalune kirjanduselu” 18. saj raamatuajalugu: keelatud kirjandus; 18. saj kõige populaarsemad teosed olid pornograafilise sisuga teosed ☼ 1749 Boniss; ilbe kuninga vastu luuletus (kirjeldab selle kiire levikut) ☼ tsensuurajalugu: 18. sajandi Prantsusmaa, 19. sajandi II poole Briti India koloonia ja 20. sajandi II poole Saksa DV ☼ tsensuur ei ole alati halb ☼ raamatuajalugu suubub kommunikatsiooniajalukku; raamatud on osa kommunikatsiooniajaloost ☼ raamatu- ja lugemisajalugu kujutasid endast 1970.–1980
annaabi.ee 
