Olukorra lahendamiseks loodi 1925.a. Eesti Kultuurkapital,kujunes peamiseks kultuuri finantseerivaks asutuseks.(vajalik summa laekus tubakaaktsiisilt ja lõbustusasutuste maksustamisest.Sissetuleks jagunes 6 sihtkapitali vahel.Esialgu viiendik hiljem pool EK sissetulekust anti valitsuse käsutusse.Toetussummasid said veel E Kunstimuuseum,E Rahva Muuseum.Silmapaistvatele loovisikutele jagati auhindu.1935a.esimest eestikeelse trükise ilmumist tähistati raamatuaastaga.(jagati auhindu romaanid,novellid A.H.Tammsaare,M.Metsanurk,luuleG.Suits,näitek.H.Raudsepp,noorsook.O.Luts,k irjandusloo alalF.Tuglas.1920.ei kontrollinud riik loomevabadust.Kultuuriloojad said tegutseda vabalt.1930.kaasnes loomevab.piiramine.Kultuuriareng jätkus pärssis vaikiv ajastu selle normaalset käiku. Kultuuriautonoomia-Kuna rahvavähemuste lojaalsust peeti ülioluliseks,püüdsid riigijuhid Eesti kultuuri edendamise kõrval toetada ka nende kultuuri.Kõigil
finantseerivaks asutuseks *Kultuurkapitali tegevuseks vajalkud summad laekusid alkoholi- ja tubakaaktsiisilt ning lõbustusasutuste maksustamisest *Kogu sissetulek jagunes kuue sihtkapitali kirjandus, näitekunst, helikunst, kujutavad kunstid, ajakirjandus, kehakultuur vahel *Jagati silmapaistvatele loovisiksustele mitmesuguseid preemiaid ja auhindu nii riiklikke kui ka mitteriiklikke *1935. aastal, mil esimese teadaoleva eestikeelse trükise ilmumist tähistati suurejooneliselt raamatuaastaga, jagati kirjanikele eriti rohkesti mitmesuguseid auhindu *1920. aastatel ei kammitsenud riik millegagi loomevabadust, ei kontrollinud loovisiksuste tegemisi ega avaldanud survet kuluurielule *1930. aastate teisel poolel kaasnes autoritaarsuse esiletõusuga mõningane loomevabaduse piiramine Kultuurautonoomia *Kuna rahvusvähemuste lojaalsust Eesti riigile peeti ülioluliseks, püüdsid riigijuhid eesti kultuuri edendamise kõrval igati toetada ka nende kultuuri
annaabi.ee 
