Tanavakusitlus: Kuidas tahistate teie vabariigi 95. aastapaeva? Kulmal talveohtul kaisime ringi Jogeva linna kesklinnas,lootes kusitleda inimesi erinevas vanuses meie valitud teemal. Puudsime valtida erinevaid ohte, et keegi ei segaks meie tood. Suutsime enda valdusesse haarata 8 inimest, kellest 4 olid naised ja 4 mehed vanuses 15-75a. Kuidas aga meie valitud Jogeva linna kodanikud Eesti vabariigi aastapaeva tahistavad, raakisid meile meie valitud inimesed. Purskkaevu juures istuv 60.aastane vanem harra, kelle nimeks osutus Arvid utles, et aastapaeva on koige parem tahistada kodus teleekraani ees koos vaikese peolauaga. Nelja teise inimese seas kolas samuti variant, et see paev on kull eriline ja tahtis, kuid see aasta tahaks lihtsalt monusalt, rahulikult ja koduselt olla. Liikudes edasi Jogeva Kultuurimaja juurde, kohtasime kahte nooremat neidu. Tutarlaps nimega Kerly(21
tuleb tema kord. Kuid ta oppis rohkemgi - ta oppis nagema helide varve ja neidki korraga, justkui taevasugavusest lahvavat valgusahvatust, pais- kamas valgust igasse elusasse rakku ja pannes nad tukslema jumaliku laulu rutmides. Paike saras kirkalt ja kirgas oli karjuse meel. Uksnes maed, vanad ja targad, olid tema vestluskaaslasteks. Kui kari Boi vaikselt rohtu kaljudest umbritsetud aasal, voolis karjus tamariskipuust kujukesi ning puhus neile sisseelu - nemadki raakisid slis temaga ning said osaks tema maa- ilmast. Ta ladus kive uksteise peale, nonda et neist said majad ja kindlused, lossid ja kaubakojad, ta tegi neile umber muuri ja rajas varavad. Ta puhus elu turuplatsidele ning tanavatele ning sai osaks sagivast rahvamurrust, sulas linna igasseelanikku, linnaelaniku igassemottesse ning unistusse ja kinkis neile enda omi. Ta nagi linnade tekkimist, seda, kuidas pandi pusti esimenepost ja t.oodi kohale esimenekivi, kuidas rajati esimene viinamagi
annaabi.ee 
