lambanahast. Kui naha pind lihvitakse sametitaoliseks, nimetatakse seda nubukiks, lihvitud sisepinnaga nahka nimetatakse veluuriks. Seemisnahk on eriti pehme, õhuke ja hõreda struktuuriga rääsparknahk, mis kõlbab isegi filtrimiseks. Seemisnahka saab seebiga pesta ja ta on märjalt ja kuivalt peaaegu samasugune. Sadulsepa ja tehniline nahk. Sadulsepanahk peab olema eriti tugev ja niiskusele vastupidav. Selleks otstarbeks sadulsepanahaks sobivad juhtnahk ja raagnahk. Raagnahk on nõrgalt pargitud, kuid väga tugevasti rasvatatud, valkjas või kollakas, tugev ja plastiline nahk. Sellest valmistatakse ka rihmasid. Tehniliste nahkade korral on enamasti nõutud, et nad oleksid väga ühtlase paksusega ( näit trumminahk) Rõiva- ja galateriinahk. Nahkrõivad valmistatakse enamasti kroomnahast (sevrett), mis peab olema kerge, pehme ja ka parasjagu veniv. Heledamad nahad on kollakspruunid rõiva- ja galanteriinahad ja need on taim-süntaan või taimparknahad
abi kleeplindi või liimiga. Parandamise korral on õigem teha koopia ja säilitada kahjustatud originaal. Info tuleks kanda grafiitpliiatsiga foto ümbristele, mitte fotodele. 3. Nahk ja nahast objektid Nahk on selgroogse looma keha väliskate. Toornaha töötlemisel eraldatakse karvkate, marrasknahk ning nahaalune sidekude. Järelejääv osa mälv läheb parkimisele. Nahkasid võib jagada vastavalt nende töötlemiseks kasutatud tehnoloogiatele järgmiselt: parkimata nahad (raagnahk, pärgament), poolpargitud nahad ( rasv e. Traanpark, maarjaspark), pärismaiselt pargitud nahad (suitsupark, ajupark), täisparknahad (taimpark, mineraalpark, süntaanpark) Naha valkudest ligikaudu 98% moodustab kollageen, mis on väga vastupidav vananemisele. Nahk säilitab elastsuse, kui ta sisaldab 10-20% vett. Nahk kuivab liigselt, kui suhteline õhuniiskus langeb alla 22%, samuti ei mõju nahale hästi liigne niiskusesisaldus. Valguse
annaabi.ee 
