Suured mudateod söövadki just neid jäänuseid, väljaheiteid ja baktereid, alg -ja silmviburlasi ning lemmelt. Lisaks sellele võivad nad keelega kraapida ka suuremaid taimevõresid. Raadula ehk hõõrel on tigude keel, mis koosneb kitiinist ainest, mida sisaldavad putukate tugevad kesti. Raadula meenutab teravat viili ning uueneb pidevalt. Teravad hambakesed asenduvad pidevalt uutega. Lihasööjad teod, näiteks mõningad ogakodalased, teevad raadulaga limuse kotta augu ja tungivad selle sisemusse. Mudateo raadula toimib riivina. Sellest hoolimata on see tigu võimeline sööma teiste veeloomade mune ning vastseid, samuti ründama haavatud ning surevaid kalu, kulleseid ja vesilikke. Mudatigu kasvab jõudsalt kui toitu on külluses. Ebasoodsares tingimustes, näiteks talvel mudateo kasv aeglustub või isegi peatub. Siis tekib tema kojale tume vööt. mis annab teada tema eluea kohta. Kuigi mudatigu ei ole otseselt
Nendega nad püüavad saaki. Kombitsatel paiknevate meelerakkude abil tunnevad peajalgsed väga hästi lõhna ja maitset. Nad leiavad saagi üles ka ilma seda nägemata. Saagi kinnipüüdmiseks kasutavad nad kombitsaid ja nokataolist moodustist. Kombitsaid on laevukestel umbes 90, teistel peajalgsetel 8 või 10. Peajalgsetel on papagoi noka kujulised sarvlõuad, millega nad suudavad purustada isegi kalade luid. Toitu peenestavad nad hõõrlaga ehk raadulaga. Sellel asuvad tuhanded tillukesed hambad, mistõttu see töötab otsekui tükike liivapaberit. Peajalgsetel on suured silmad, paljudel värvilised. Huvitav on see, et need sarnanevad ehituselt selgroogsete loomade silmadega. Nad näevad hästi ja eristavad ka esemete kuju. Peajalgsete närvisüsteem on täiuslikum kui teistel limustel, mis võimaldab neil kiiresti ujuda ning väga kiiresti muuta oma kehavärvi. Neil on tavalise ühe asemel kolm südant,
annaabi.ee 
