ringjoone pikkuse ja diameetri suhtega (see suhe ei sõltu ringjoone ega diameetri valikust). π umbkaudne väärtus on 3,14159265358979323846264338327 ning ligikaudne väärtus 3,14159. π on lõpmatu mitteperioodiline kümnendmurd. π on üks tähtsamaid matemaatilisi suuruseid. Seda saab esitada ainult umbkaudu, selle lõpliku väärtust ja seda ei saa viia täismurru kujule. π on veel võrdne ringi raadiustest tehtud ruudu ja ringi pindala suhtega. Täht π tuleneb kreeka keelest. Pii ajalugu Esimesed kirjalikud viited π ligikaudsest väärtusest pärinevad Egiptusest ja Babülooniast. Aastal 1900 eKr kasutati seda Babüloonias arvuna 25/8 ja Egiptuses arvuna 256/81. Esimesena seostas kreeka tähe π arvuga 3,14... Walesi matemaatik William Jones aastal 1706. Tõenäoliselt valis Jones tähise π seepärast, et π oli esimene täht kreekakeelses sõnas periphery.
olukord, et suurte langemisnurkade puhul ei toimu valguse murdumist (vaid peegeldumine). Kui valgus läheb optiliselt tihedamasse keskkonda, siis ta murdub kahe keskkonna lahutuspinna normaali poole. Kui vastupidi, siis valguskiir murdudes eemaldub pinna normaalist ehk läheneb keskkondade lahutuspinnale. Õhu ja vee puhul on langemisnurk 49 kraadi, murdumisnurk 90 kraadi. Läätsed Nim. Kahe sfäärilise pinnaga piiratud läbipaistvat keha.läätse kus on teda piiravate sfääriliste pindade raadiustest tunduvalt väiksemad nim. Õhukeseks läätseks. Läätsi mis on keskelt paksemad nim kumerläätsedeks. Mille ääred paksemad kui keskkoht nõgusläätsedeks.läätse sfääriline pinna keskpunkti nim. Läätse optiliseks peateljeksl punkti f nim. Läätse peafookuseks. Kaks fookust on.optilise peatelje ja läätse tipust tõmmatud ristsirge lõikepunkti nim. Läätse optiliseks keskpunktiks. Kõik peafookust läbinud kiired on pärast läätse läbimist optilise peateljega parallelsed
näitude erinevus arvestades hälbe määratlust. Ava ringjoonelisust mõõdetakse indikaatorsisemõõturiga või sisekruvikuga. Mõõtepunkte ühe ringjoone ulatuses 3 6. Sisemõõturiga mõõtmisel kallutatakse otsikut üles-alla ja otsitakse minimaalset näitu mõõteriistal. Ringjoonelisuse hälbe väärtuseks loetakse ½ maksimaalsest mõõtevahendi näitude erinevusest. Ringjoonelisuse hälve on kotsentriliste ideaalsete ümarringide raadiuste vahe, kusjuures raadiustest moodustatud ringide vahele peab jääma mõõdetav ringjoon. Radiaal- ja tangentsiaalviskumise hälve ja mõõtmine - Radiaalviskumine on raadiuse suunaline ühes tasapinnas asetsevate ühise pöörlemisteljega raadiuste max erinevus. Tangentsiaalviskumine on teljesuunaline ühes tasapinnas (teoreetiliselt) asetsevate ühise pöörlemisteljega mõõtepunktide väärtuste max erinevus. 26. MASSIMÕÕTEVAHENDITE ÜLDEHITUS JA MASSIMÕÕTMISE MÕÕTEMUDEL
annaabi.ee 
