olemasolu lambis jne. Elektroni erialeng avaldub siin järgmiselt: -2 e R 2 = 8U a B k R a 1 - k2 (1) m R a kus Ua on anoodpinge, Ra anoodi raadius ja Rk katoodi raadius. Sellest valemist järeldub, et elektroni erilaengu arvutamiseks on vaja antud anoodpinge korral määrata kriitilise induktsiooni väärtus Bk ja teada anoodi ning katoodi raadiusi. Töö käik. 1. Protokollige mõõteriistad ja katseseadme konstandid: Ra=5,3 mm; Rk=2,7 mm; solenoidi keerdude arv N=2067 ja solenoidi pikkus l=0,39 m. 2. Koostage skeem vastavalt joonisele. Anoodpinge ja solenoidivoolu reguleerimise potensomeetrid olgu nullasendis. 3. Paluge juhendajal kontrollida skeem ja anda tööülesanne. 4. Lülitage sisse toiteplokk. Pärast katoodi 10 minutilist soojenemist reguleerige anoodpinge juhendaja poolt antud väärtustele
e R2 8U a B k R a 1 k2 m R a (1) kus Ua on anoodpinge, Ra –anoodi raadius ja Rk –katoodi raadius. Sellest valemist järeldub, et elektroni erilaengu arvutamiseks on vaja antud anoodpinge korral määrata kriitilise induktsiooni väärtus Bk ja teada anoodi ning katoodi raadiusi. Pika solenoidi magnetilist induktsiooni arvutatakse valemiga: s I l N B = µ0 , (2) kus µ0 on SI- süsteemi magnetiline konstant ( m 7 H 0 4 10− µ = π ⋅ ), N on pooli keerdude arv, l – solenoidi pikkus ja s I – voolutugevus solenoidis. Seega taandub kogu katse solenoidi kriitilise voolutugevuse sk I leidmisele. 2 2. Töö käik 1
HÕIMKOND: OKASNAHKSED Vastne bilateraalsümmeetriline, täiskasvanu radiaalsümmeetriline. Väheliikuva põhjaeluviisega mereloomad. Puuduvad segmendid, hingamiselundid, erituselundid, NS närvisüsteem ja meeleelundid on nõrgalt arenenud. Sooltoru on umbne. Katetest ulatuvad reeglina välja jäigad ogad või ka plaadid. Liikumiselundiks ambulakraalsüsteem. Ambulaklaarsüsteem, regeneratsioonivõime KLASS MERITÄHED Keha sümmeetrias eristatakse kiiri ehk raadiusi ja kiitevahelisi piirkondi ehk interraadiusi. Nende keha katab pigmentiderikas (punased, sinised, oraanzid, kollased pigmendid) nahk, mille alla jääb üksteise suhtes liikuvuse säilitanud lubiplaatidest skelett. Lubiplaadikestelt ulatuvad välja arvukad lühikesed lubiogad. liikumiseks ambulakraalsüsteem. KLASS MADUTÄHED Kehas võib selgesti eristada keskmist osa ehk tsentraalketast ning sellest lähtuvaid peenikesi ning sageli harunenud kiiri
käsijäsemeid. Mereloomad. 15. Hõimkond Okasnahksed (Echinodermata) Vastne bilateraalsümmeetriline, täiskasvanu radiaalsümmeetriline. Väheliikuva põhjaeluviisega mereloomad. Puuduvad segmendid, hingamiselundid, erituselundid, NS närvisüsteem ja meeleelundid on nõrgalt arenenud. Sooltoru on umbne. Katetest ulatuvad reeglina välja jäigad ogad või ka plaadid. Liikumiselundiks ambulakraalsüsteem. 15.1. Klass: Meritähed (Asteroidea). Keha sümmeetrias eristatakse kiiri ehk raadiusi ja kiitevahelisi piirkondi ehk interraadiusi. Nende keha katab pigmentiderikas (punased, sinised, oraanzid, kollased pigmendid) nahk, mille alla jääb üksteise suhtes liikuvuse säilitanud lubiplaatidest skelett. Lubiplaadikestelt ulatuvad välja arvukad lühikesed lubiogad. liikumiseks ambulakraalsüsteem. 15.2. Klass: Madutähed (Ophiuroidea). Kehas võib selgesti eristada keskmist osa ehk tsentraalketast ning sellest lähtuvaid peenikesi ning sageli harunenud kiiri
annaabi.ee 
